Sweet home

Vaata järgi, mida toob uus aasta just sulle numeroloogilise ennustuse kohaselt?

Selleks et seda teada, tuleb leida kõigepealt oma isiklik number. Selleks, tuleb liita kokku oma sünnikuupäev ja sünnikuu. 

Selliseid vabu esmaspäevi kutsusid sellid headeks (guter Montag). 17. sajandi keskpaiku hakati sellipäeva aga millegipärast siniseks kutsuma. Väljend «sinine esmaspäev» on pärit siniseks värvimisest, milleks vanasti kasutati sinerõigast. Taimest saadud sinine värvaine vajas riidele kinnitumiseks uriini. Kangas pidi vähemalt 12 tundi ligunema sinerõikauriinileotises (enamasti pühapäeval) ja värv ilmus alles pärast seda, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tulemus oli parem, kui uriinis sisaldus alkoholi. Mõni ime siis, et värvalid esmaspäeval siniste kangaste vahel peatäit välja magasid.

Venemaal on sinine samuti seotud purjutamisega. Sõnaga cиняк tähistatakse ohtralt alkoholi tarvitavat inimest, синячить aga tähendab tarvitada alkoholi väga suures koguses. Ja veel. Pärast alkoholi liigtarbimist, pohmelliga, tööle minna ei tahaks. Hea oleks jääda «sinisele lehele». Nõukogude ajal olid haiguslehe blanketid sinist värvi, siit ka üldkasutatavaks muutunud sõnapaar «sinine leht». Kuigi töövõimetuslehed pole ammu enam sinist värvi, on kõnekäänd tänini populaarne.

Koostatud Tiit Kuninga raamatu «Väike värval» ja «Sinine» 

Jagan teiega ühte väga lihtsat ja odavat meetodit maksa taastamiseks.
Retsept on kontrollitud maksa tsirroosis haigete peal, isegi raskendatud vesitõve puhul. Selleks läheb vaja vaid sibulat ja tuhksuhkrut.

 Lase 1kg. punast sibulat läbi hakklihamasina, segatakse 850 – 900gr. tuhksuhkruga, seejärel lastakse seista jahedas pimedas kohas 1,5 nädalat ja peale seda pressitakse vedelik välja. 

Tarvitatakse

päevas 3 – 8spl.  sõltuvalt haiguse raskusastmest. 

Kui seisund on kriitiline siis võib juua juba 3 päeva pärast peale valmistamist. 

Retsept on testitud makstsirroosi põdevate haigete peal ja isegi raske veetõve puhul.

Võid nõu pidada oma perearstiga.

Meil kõigil on see võime - ennast, teisi tervendada!

Hõõrudes oma käsi ja joonistades väikeseid ringe, aktiveerid sa energia peas (aju) ning seejärel asetad käed sinna kohta, kus soovid terveneda. Tunda võid selles piirkonnas soojust, kõditust ja erinevaid aistinguid ning jätad käed sinna seniks, kuni soovitud piirkonnas tuntavad valud/probleemid on vähenenud või muutunud.

Käed on õnnistatud

Meie kätes on vägi!

Meil on antud käed, et ravida, kallistada, armastada, paitada.

Õnnistatud on käed, mis tegelevad käeliste tegevustega- koovad, tikivad, heegeldavad, õmblejad, joonistavad, erinevate puutöö tegijad, küpsetavad, ühesõnaga kõik loojad.

Õnnistatud olgu väljasirutatud käed, soojad vennalikud käed, mis on täidetud armastuse, lahkuse ja kaastundega.

Õnnistatud on pehmed ja helded käed, käed, mis kindlalt hoiavad, käed, mis hoolivad ja kaitsevad.

Õnnistatud on käed, mis väljendavad kunsti, ning samuti on õnnistatud südamed, mis on avatud seda vastu võtma ja nautima.

Õnnista oma käsi

Esmaspäeval on Kuu energia.
Sel päeval tahan lõõgastuda, aeglustada. 

Ehk leiad kapist isegi õunaäädikat, mida võib nii toiduaine kui ka ravimina sageli vaja minna. Üllatavalt peame tõdema, et lisaks sajale muule võimalusele, saab äädikaga palju ära teha ka enda noore ja ilusana hoidmisel!

Ning kuna need olulised tähtpäevad on ligistikku, siis võib see tekitada segadust.

Kuna eesti rahvakombestik on suuresti mõjutatud luteri kirikust, siis siin tähistatakse mardipäeva 10. novembril.

Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul siis ja santimas käiakse mardilaupäeval ehk 9. novembril.

Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid maske jm kandjat tundmatuks tegevaid esemeid. Mardisandid moodustasid tihti mardipere isa, ema ja lastega. Kanti ka loomakostüüme – mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi. Mardipäev oli rohkem põlluviljakusele pühendatud meestepüha.

Mardisandid olidki nagu kehastunud loodusjõud ja haldjad, kes mardilaupäeval käisid talust talusse, õnnistasid kogu talu ja selle asukaid, et uuel põllumajandusaastal, mis algas kevadel, kõik hästi läheks ning kogusid kokku ohvriannid.

Mardirituaalid

Mardirituaalil oli üsna kindel ülesehitus ja selle juurde kuulusid pikad regivärsilised laulud. Mardid alustasid ukse taga koputamise ja sissepalumislauluga. Pärast pererahva tervitamist võttis mardiisa kaelakotist peoga viljateri, herneid vms ja "külvas" need viljaloitsu saatel põrandale. Järgnes laste lugemisoskuse ja tüdrukute käsitööde kontrollimine, mõistatused, mängud, martide tantsimine ja muud etteasted. Mardi-isa andis vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis tervist ning edenemist. Järgnes mangumislaul, millega paluti pererahvalt ande: toidukraami, raha, maiustusi jm. Andide saamisele vastati tänulauluga, siis sooviti perele veel vilja- ja karjaõnne, lasteõnne, kosilase- ja pruudiõnne ning muid häid soove. Lahkumislaulus jäeti pererahvaga jumalaga, sooviti head edenemist ja lubati järgmisel aastal tagasi tulla. Kui marte sisse ei lastud, laulsid nad sajatamislaulu ning võisid pererahva kiusuks ka mitmesuguseid ebameeldivaid tempe teha. Saadud toidukraami ja õllega korraldasid mardisandiks käinud peo; Lääne-Eestis peeti mardipulmasid, mis jäljendasid pulmakombestikku.

Keelud 

Mardipäeval kehtis teatud tööde tegemise keeld, eeskätt olid keelatud lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi.

Mardipäeva toit

Mardipäeva traditsiooniline toit oli mardihani. Mardipäevaks on tapetud ka kukkesid ja kanu. Põhja-Eestis valmistati toiduks seapea. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis valmistati ka mardimaukusid ehk tangu- ja jahuvorste.