©koduhaldjas.blogspot.com.ee. Toetab Blogger.

Hiina õnnetoovad taimed ja kombed aastavahetusel.

by - esmaspäev, detsember 01, 2014


Hiina kombed aastavahetusel.

Hiina kombe kohaselt kaunistataks aastavahetuseks kodud lillede ja puuviljadega, milledest igaüks kannab kindlat sõnumit. Lisaks silmailule ning heale maitsele on õitel ja viljadel aastavahetusel ka kindel tähendus. Elusad õied sümboliseerivad tuleval kevadel aset leidvat uuestisündi, puuviljade õied aga sümboliseerivad uut aastaringi.
Hiina kalendri kohaselt algab uus aasta teise kuuloomisega peale talvist pööripäeva ja langeb seega meie kalendri järgi tavaliselt jaanuari lõppu või veebruarisse. Kuukalendriga seotud tähtpäevade tähistamine on Hiinas olnud aastasadu rahvuslik traditsioon. Järgnevalt lühike ülevaade omaaegsest kombestikust, mis on seotud uue aasta saabumisega, mis idamaade kalendri kohaselt tähistab ka kevade algust.

Ettevalmistused
Ettevalmistused uue aasta vastuvõtuks Hiinas algasid peale Kodukolde Valitseja Zaowangi ärasaatmise rituaali. Võeti ette kogu majapidamise suurkoristamine. Kodudkoristati põhjalikult maast laeni, vahele ei jäeta ühtegi nurka. Seejärel kaunistatakse kodud vaasi asetatud lõikelillede ja elusate taimedega. Kodudes on kesksel kohal ka värsked ja suhkrustatud puuviljad. Maja sissekäigu juurde seati üles või uuendati tahvlid heade soovidega. Samasugused hea tähendusega hieroglüüfid asetati tubadesse või ustele. Erilise populaarsusega on olnud hieroglüüf “fu”, mis tähendab õnne (see on kujutatud taustal). Maja sissekäigu juurde riputati üles ilustustega ja õnnetoovate hieroglüüfidega kujundatud paberist õnnerahad. Ruumide sisekujunduses kasutati heatoimelisi sümboleid ja pilte rikkuse (Caishen), õnne (Fushen) ja pika eluea ( Shoulao, Shouxin) jumalate kujutistega. Nii
tubadesse piltide juurde kui ka õue seati üles õnnetoovate hieroglüüfidega kaunistatud laternad. Vana aasta ärasaatmise ja uue vastuvõtmise pidustuste juures kasutati ohtralt punast värvi, tulevärki ja paugutamist, et eemale peletada müütilist koletist Nian, kes võis muidu tulla inimesi kimbutama (nian tähendab ühtlasi ka aastat hiina keeles).
Viimase kuu 27. päeval pesti ennast, et vabaneda haigustest, 29. päeval külastati naabreid, et vana aastaga hüvasti jätta. Õpilased külastasid oma õpetajaid, abielus tütred oma vanemaid. Järgmise päeva varahommikust peale algas kibe pidusöökide valmistamine, sest uue aasta esimestel päevadel ei tohtinud kasutada nuga, et tulevase aasta õnne mitte kahjustada. Kodualtari ette seati esivanemate pildid. Iga päev asetati piltide ette toitu, veini ja teed, lisaks söögipulgad ja rätik. Selliselt valmistuti ette uue aasta tulekuga seotud rituaalideks.
Kõrval on kujutatud hieroglüüfides hiinakeelne õnnesoov xin hua nu fang, mis tõlkes tähendab "Rõõmustagem kogu südamest!". Kes soovib, võib selle punasele paberile välja trükkida, värvides hieroglüüfid pärast seest mustaks. Siis võib seda hiina uusaasta saabumise puhul oma oma elamu või toa kaunistamiseks kasutada, näiteks riputada uksele. Huvilised võivad leida paar taolist uusaastaõnnesoovidega loosungit väljatrükkimiseks saidilt www.chinatown-online.co.uk.

Kodukolde Valitseja
Hiinas on olnud suure au sees Kodukolde Vaim (Zaoshen) ehk Kodukolde Valitseja (Zaowang). Tema kujutis kaunistas iga kööki, kus see asetati välja kolde või pliidi kõrvale. Usuti, et Zaowang kontrollib saatust ja head õnne, sest olles Nefriitse Imperaatori (Yuhuang) saadik, kannab ta taevasele valitsejale ette kõigest kodus toimuvast. Eriti hoolikalt jälgis Zaowang naiste käitumist, sest naiste jaoks oli hulk keeldusid, mida köögis ei tohtinud teha: sõimelda, ennast vannitada, pead sügada, määrdunud asju koldele asetada jne. Zaowang'i juuresolekul ei tohtinud laulda, samuti ei lubatud koldes põletada täiskirjutatud pabereid.
Kuukalendri 12. kuu 23. või 24. kuupäeval (nädal aega enne uut aastat) toimus Zaowangi taevasse saatmise rituaal. Jumala kujutise ees süüdati küünlad ja lõhnakepikesed ning asetati andamid - puuviljad, maiustused ja riisijahust pirukas. Perekonna vanim mees kummardus jumala ees ning palus perele õnne ja hüvangut. Siis viidi jumalat kujutav pilt paugutamise saatel pidulikult õue, jälgides rangelt, et tema nägu oleks suunatud kogu aeg lõunasse nagu valitsejale kohane. Seejärel pilt põletati koos paberist ohvrirahadega. Uus jumala kujutis asetati kööki alles uuel aastal, sest uskumuse kohaselt naases Zaowang oma taevaselt reisilt alles aasta viimasel päeval. Jumala taevas viibimise aega kasutati köögi ja kogu majapidamise koristamiseks, sest siis sai seda teha jumalat häirimata. Jumalate häirimise tulemuseks võis oodata kas haigust või hea õnne kadumist.
Kuigi 1959. a. hiina võimud keelasid Kodukolde Valitseja kummardamise, on hiina külades teda ikkagi veel austatud.

Uusaasta rituaalid
Hiinas on uue aasta saabumine perekondlik sündmus, mida püütakse alati vastu võtta sugulaste seltsis. Vana-aasta õhtul tuli kogu perekond kokku, et tänada esivanemaid ja jumalaid õnnistuse ja kaitse eest. Ühisel õhtusöögil pakuti kõigepealt toitu surnud esivanemate hingedele. Usuti, et uusaasta ööl tulevad jumalad maa peale. Kesköösel toimus Maa ja Taeva jumalatele ohverdamine. Õue seati üles ohverduslaud, lauale vaatega lõuna poole asetati altaripilt jumalate kujutistega, selle ette nõud ohvriandidega. Tavaliselt annetati liha, puuvilju, ube, riisi, veini ja teed. Lauale asetati kaks punast küünalt, lõhnakepikesed ja kaks vaasi lilledega. Rituaalis osalesid mehed. Perekonna pea seisis ohvrilaua ees näoga põhja poole, laskus põlvili ja kummardas sügavalt kolm korda, puudutades laubaga maad. Seejärel ta tänas jumalaid kaitse eest eelmisel aastal ja palus koduõnne uueks aastaks. Abistaja ulatas süüdatud lõhnakepikese, mis asetati teraviljaga täidetud anumasse. Eelnevat korrati veel kaks korda. Põletati ka ohvrirahasid ja pabereid hobuse kujutisega. Lõpuks põletati ära jumalate pildid. Köögis riputati üles uus Zaowangi pilt ja austati ka teda. Kummardati ja austati kodualtari jumalaid ja kaitsjaid. Lõpuks austati esivanemaid, neile ohverdatud andamid söödi üheskoos sümboliseerimaks ühtsust esivanematega. Perekonna nooremad liikmed austasid kummardusega vanemaid.
Tänapäeva hiinas on uusaastaga seotud religioossed kombed tahaplaanile jäänud, kuid vana-aastaõhtune perekondlik koosviibimine ühise söögilaua taga on ikkagi kindel traditsioon.

Esimene päev
Uusaasta öösel kas ei magatud üldse või tõusti esimese päeva hommikul varakult, sest uskumuse kohaselt oli siis lootust rutem rikastuda. Külastati sõpru ja tuttavaid, et soovida "Gong He Xin Xi!" (Head uut aastat!) ja "Gong Xi Fa Cai!" (Õnnitlen, saa rikkaks!). Kõikjal austati rikkuse, õnne ja pika ea jumalaid ning külastati kohalikku templit. Budistid ja daoistid veetsid aasta esimese päeva tihti paastudes. Üldiseks tavaks oli aasta esimesel päeval loobumine lihatoitudest, kalast ja munadest. Paastu rikkumist loeti patuks, sest sellega solvati jumalaid, kes sel ajal olid tulnud taevast alla maa peale. Pealegi sümboliseeris aedviljatoit rikkust. Erandiks oli Põhja-Hiina, kus aasta esimesel päeval söödi traditsiooniliselt sealihaga valmistatud pelmeene. Uusaasta pidustuste ajal joodi erilisi veine, milles oli leotatud kas ravimtaimi, ploomiõisi või piprateri. Selline jook pidi kaitsma haiguste eest ning pikendama elu.
Aasta esimestel päevadel ei tohtinud riielda, sõimelda ega kasutada halva tähendusega sõnu või sõnu, mis kõlalt viimaseid meenutasid. Oli taunitud kõnes surma, deemonite, draakoni, tiigri, madude, elevandi ja rebase mainimine. Ei tohtinud tolmu pühkida ega hagu, mis sel ajal oli rikkuse sümbol, koldes põletada. Ei kasutatud nuga ega kääre, halvaks endeks oli esemete purunemine või kärisemine ja isegi komistamine või kukkumine.
Erilise austuse osaliseks uue aasta esimestel päevadel sai rikkuse jumal Caishen, keda kummardati ja kellele ohverdati sagedamini aasta teisel päeval, mil uuendati ka tema pilt. Päev hiljem korraldati rituaale vaesuse deemoni Xuhao eemalepeletamiseks. Põhja-Hiinas korraldati uue aasta saabumise puhul veel laternatega rongkäike ja draakonitantsusid.
Nagu nägime, kultiveeris selline kombestik inimestes ohvrimeelsust ja stoilisust, mis hiina kontekstis tähendas alistumist Taeva tahtele. Esivanemate austamine ja vanematest inimestest lugupidamine aitab liita erinevaid põlvkondi ning ületada noorte-vanade konflikti. Veelgi olulisem on ühiskonna stabiilsuse seisukohalt konfliktide puudumine erinevate õpetuste vahel, sest nii muutuvad need vastanditest üksteise täiendajaks.

Uue aasta puhul on kõikjal kombeks midagi head soovida. Head tervist ja pikka iga hinnatakse ühteviisi nii idamaades kui meil.
Kõrvaloleval pildil on hieroglüüfi shou daoistlikus stiilis kalligraafiline kujutis. See tähendabki pikka iga. Hiinas on olnud kombeks just aastavahetuse paiku üles seada pildid õnne, küllust, pikka iga ja õitsengut tähistavate märkide ja sümbolitega. Sellega loodeti ära hoida õnnetusi uuel aastal. Pika eluea sümbolid nagu kurg, mänd, hirv, kalju, kosk ja kilpkonn on populaarsed hiina kunstis siiamaani ning nende kujutisi peetakse õnnetoovateks.
Pikaealisuse jumalat Shoulao’d kujutatakse kõrge esilevõlvuva laubaga heatahtliku ja naerusuise vana mehena, kes hoiab käes kõverat draakonikujulist keppi ja pudelkõrvitsa, virsiku või pandao vilja, mõnikord on ta ümbritsetud surematute lemmiktoidust - lingzi seentest (Ganoderma lucida), teda saadavad hirv ja kurg. Tihti vaadeldaksegi teda kui ühte taoistlikest surematutest (keda kanooniliselt kirjeldatakse küll kaheksa - siis teda nende hulgas ei ole).

Virsikuõied sümboliseerivad kasvu, heaolu, pikka iga ja romantikat. Kuna virsiku õied on seotud romantikaga, siis nendega dekoreerivad oma kodusid eelkõige vallalised inimesed, lootes sedasi leida tuleval aastal armastust.
Ploomiõied sümboliseerivad kaitset ja ustavust.
Pojeng on Hiinas kui au, jõukuse ja väärikuse sümbol, ta sümboliseerib naiselikku õnne, armastust ja kiindumust. Ajast, mil punast värvi seotakse hea õnnega, kaunistatakse kodusid justnimelt punaste pojengidega, et tagada tuleval aastal hea õnn ja jõukus. Nartsiss sümboliseerib abiellumist ja toob õnne järgmisel aastal.
Kodude ehtimisel on populaarsed on veel ka asalead, vesiroosid, pajud.
Apelsinid ja mandariinid sümboliseerivad viljakust ja õnne. Kui külastada aastavahetuse paiku pereliikmeid või sõpru on üsna tavapärane viia kingituseks kotike apelsinide või mandariinidega. Eriti populaarsed on need mandariinid, milledel on küljes veel leheke, see sümboliseerib kindlat sõprust kinkija ja kingisaaja vahel. Lehekesega mandariinide kinkimine vastabiellunuile liidab neid perekonnana ja tagab lapseõnne.
Punaseks värvitud meloniseemned sümboliseerivad tõde ja siirust, toovad õnne ja rõõmu. Litši tagab tulevaks aastaks tugevad peresuhted. Kookospähkel esindab ühtekuuluvust. Suhkrustatud melon tagab hea tervise ja kasvu. Maapähkel aga on pika ea tagamiseks. Pähklid soodustavad suhtlemist, toovad naeru ja rõõmu.
Traditsioonide kohaselt pannakse külaliste tarbeks kandikule värskeid puuvilju, eriti apelsine ja mandariine. Komme nõuab ka kandikuil serveerida suhkrustatud puuvilju ning pähkleid. Kõik see peaks tagama tuleval aastal õnne ja jõukust.

You May Also Like

0 comments

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Translate