Isa ja poeg
Isa saabus töölt koju hilja õhtul. Ta oli väsinud ja pahur nagu alati.
Ukselävel ootas teda ta viieaastane poeg: "Isa, kas võib sinult midagi küsida?"
"Loomulikult, aga mis lahti on?"
"Isa, kui palju sa tunnis teenid?""Miks sa seda teada tahad?`" ärritus isa.
"Mul on vaja. Palun ütle, kui palju sa tunnis teenid?"
"Noh, umbes paarikümne euro ringis. Aga mis siis?"
"Isa, kas sa saad mulle laenata viisteist eurot?"
"Sa tahad raha mingi tobeda mänguasja jaoks, jah?" tõstis isa häält. "Mine oma tuppa ja heida magama! Ei tohi olla selline egoist! Mina töötan terve päeva, tulen koju rampväsinuna ja sina hakkad esitama oma nõudmisi!"
Poeg läks vaikselt oma tuppa ja sulges ukse. Isa oli ikka veel pahur: "Alguses küsib mu palga järele ja siis tahab veel raha!"
Mõne aja pärast isa rahunes ja tal hakkas poisist kahju. "Võib-olla on tal tõesti midagi väga vaja? Tühja sellest viieteistkümnest eurost, ta ei ole ju kunagi minult raha küsinud."
Kui isa poja tuppa läks, oli too juba voodis.
"Kas magad juba?" küsis isa.
"Ei, lihtsalt laman," vastas poiss.
"Ma vist olin sinuga liiga karm. Mul oli täna raske päev. Anna mulle andeks! Siin on raha, mida sa palusid."
Poiss tänas rõõmsalt ja võttis padja alt välja mitu metall eurot. Kui isa nägi, et pojal on raha, kihvatas tal jälle. Poiss luges kogu raha hoolikalt üle.
"Miks sa minult raha küsisid, kui sul juba on raha?" porises isa.
"Mul jäi puudu, aga nüüd tuleb täpselt välja," vastas poeg.
"Näed, siin on täpselt 20 eurot. Tahaksin osta tunni sinu aega. Palun tule homme töölt tund aega varem koju ja äkki teeksime midagi koos."
See on üks väikene meeldetuletus meile kõigile, kes me töötame nii kõvasti, et unustame omad lähedastega koos olemise.
Koos armsatega veedetud tunnid on kuldaväärt.
Kui sa sureks homme, siis sinu tööandja leiaks sulle kiiresti asendaja, kuid sinu pere ja lähedaste jaoks oleks see asendamatu kaotus.
Ja ometigi veedame me tööl rohkem aega kui oma perega…
"Kas magad juba?" küsis isa.
"Ei, lihtsalt laman," vastas poiss.
"Ma vist olin sinuga liiga karm. Mul oli täna raske päev. Anna mulle andeks! Siin on raha, mida sa palusid."
Poiss tänas rõõmsalt ja võttis padja alt välja mitu metall eurot. Kui isa nägi, et pojal on raha, kihvatas tal jälle. Poiss luges kogu raha hoolikalt üle.
"Miks sa minult raha küsisid, kui sul juba on raha?" porises isa.
"Mul jäi puudu, aga nüüd tuleb täpselt välja," vastas poeg.
"Näed, siin on täpselt 20 eurot. Tahaksin osta tunni sinu aega. Palun tule homme töölt tund aega varem koju ja äkki teeksime midagi koos."
See on üks väikene meeldetuletus meile kõigile, kes me töötame nii kõvasti, et unustame omad lähedastega koos olemise.
Koos armsatega veedetud tunnid on kuldaväärt.
Kui sa sureks homme, siis sinu tööandja leiaks sulle kiiresti asendaja, kuid sinu pere ja lähedaste jaoks oleks see asendamatu kaotus.
Ja ometigi veedame me tööl rohkem aega kui oma perega…
0 comments
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.