"Inimene ise oma käitumisega võib põhjustada sellise kaose, et väga lühikese ajaga muutub tema elu tõeliseks põrguks. Ta kaotab kõik, mis tal veel eile oli – rahavoog nagu lõigatakse läbi, tervis kaob nagu liiv sõrmede vahelt ja armastuski saab otsa. " Kivilinna Anna, kes on tuntud sensitiiv ja vägev loitsija, ütleb, et tavaliselt teeb inimene oma suurimad eksimused matustel.
Kalmistul tehtud eksimustega puutub loitsija Anna nii sageli kokku, et juba mõnda aega otsib ta võimalust, kuidas saaks välja öelda selle, mida inimesed peaksid teadma: "Sünd ja surm on elu lahutamatud osad. Leinas inimene on kurb, meeleheitel ja väga tundlik. See kõik on tema jaoks ootamatu, tihtipeale ka esmakordne kogemus saata lähedane viimsele teekonnale. Kuid on elementaarsed reeglid, mille vastu eksides võib endale väga pikaks ajaks hädad kaela tõmmata."
Teispoolsuses valitsevad omad kindlad seadused ja nendega tuleb elavatel arvestada. "Matused ei ole pulmad, aga sageli unustatakse see ära. Ollakse lärmakad, naerdakse ja omavahel räägitakse neist asjadest, mis pole sel hetkel sugugi sünnis. Inimesed ei saa justkui aru, milleks neid on kokku kutsutud." Anna tunnistab, et ei jõua inimeste uskumatult rumalat käitumist ära imestada. "Nad mäluvad südamerahus leinatalituse ajal ja ka lahtise kirstu kõrval nätsu, kartmata surmaenergiat, ka joogijanu tuleks talitseda. Jah, ma olen ravinud neid, kes on pärast matuseid saanud karistuseks maovähi."

Ärge liigutage matustel raha!

"Lülitage mobiiltelefon kindlasti välja, ning peamine – surnuaial ei tohi mitte kunagi kellelegi raha anda. Ei hauakaevajale ega korjata raha isegi leinava lese toetuseks. Sellega tõmbate oma teenimisvõimalustele risti peale, raha läheb teie juurest ära." Anna sõnul on mitmed nimekad kliendid tunnistanud, et jah, nad isegi teadsid seda, mis puudutab raha andmist, kuid olukord olnud selline, kus teist võimalust polnud – kõik teised panid karpi raha, nii ka tema. Ja äri läks põhja nagu uppuv laev.
Loitsija räägib juhtumist, kus noorel naisel kukkus kinnas lahtisesse hauda, kui ta traditsioonilist kolme peotäit mulda viskas. Ja mis pärast seda naise elus toimuma hakkas. "Aga veelgi hullem oli olukord, kus 39aastane täies elujõus mees korraga rängalt haigestus. Tegin temaga tõsist tööd, et välja raalida, kust on ta endale surmaenergia külge haakinud. Selgus, et mõni aasta tagasi oli surnud selle mehe vend, kusjuures 39 aasta vanuses. Kuna matustega oli kiire ja surirõivaid nii noorel inimesel loomulikult valmis polnud, andis mees surnud vennale hauda kaasa oma tuliuue, veel pakendis pesu. Hullumeelsus," kordab Anna jutuajamise jooksul juba kolmandat korda.

Inimesed, tulge mõistusele!

"Pidage meeles – see ei loe, kui ka etikett on särgil või bokseritel küljes või uued kingad on teil kodus karbis seisnud. Need asjad kuuluvad teile ja kui te need lahkunuga koos hauda panete, on teie energeetiline informatsioon edaspidi kaitseta ja teist endast pole enam elulooma." Anna peab enesehävituslikuks käitumiseks ka seda, kui kalllile vanaemale pannakse jakitaskusse palavalt armastatud lapselaste pildid – "Inimesed, palun tulge mõistusele, ärge tehke seda!"
Kuna inimeste käitumine on ettearvamatu, siis loeb loitsija sõnad peale neile vanematele inimestele, kes kipuvad oma suririideid aeg-ajalt selga proovima – seda ei tohi mingil juhul teha. "Suririiete hulgas ei tohi olla ühtegi eset, kus on sees punane värv. Muidu on järgmine lahkunu, ja tõenäoselt see üsna ruttu, veresugulaste hulgast."
Ükskõik kui suur poleks kaotusvalu, tuleb hoiduda sellest, et teie pisarad langeksid kirstu. "Endast ei tohi midagi lahkunule kaasa anda!" hoiatab loitsija ega soovita surnut hüvastijätuks suudelda.Kui aga matustepäeval midagi on maha ununenud ja alles hiljem, koju jõudes see avastatakse, tuleb järgmisel päeval asi kalmistule toimetada. "Surnuaialt ei tohi midagi kaasa tuua, mitte kõige vähematki!" kinnitab Anna ja märgib, et matustelt koju jõudes tuleb isegi jalatsid üle vaadata. Kui saabaste küljes on pori, peab ka selle eemaldama ja kodust välja toimetama.
Pärast matuseid ei maksaks minna kellegi tuttava poole koju ega ise kedagi külla kutsuda. "Lahkunu mälestamisega toote paratamatult negatiivse informatsiooni kaasa," selgitab Anna

Jätke lilled surnuaeda

Ravitsejast loitsija on enda sõnul väga palju kordi pidanud lahti harutama perekonnasaagasid, mida on põhjustanud kadunukese urn: "Jah, te võite urni matta oma koduaeda, kuid ma küsin vastu – kas te teate, millega riskite?" Hiljuti olid Anna klientideks tallinlased, kes lahkunu viimast soovi arvestades viskasid urni merre. "Häda on selles, et urn ei sattunud liivasesse merepõhja, vaid peksleb nüüd vastu kive ega saa asu. Samamoodi kulgevad ka selle perekonna elupäevad: rahu ei ole, magada ei saa, kõigil neil on väga suured probleemid."
Jaanipäeva paiku helistas Annale üks kunagine tuttav ja küsis, kas ta võib surnuaialt ema haualt ühe lillepuhma üles kaevata ja koduaeda istutada. Tal olevat sama lill sel kevadel välja läinud. "Unustage ära! Mitte mingil juhul ei tohi ühtegi istikut ega lillesibulat surnuaiast koju tuua." Anna teeb möönduse – kui tõesti mõni taim on kalmul kenasti vohama hakanud ja te ei raatsi seda prügikasti toimetada, istutage üleliigsed lilled mõnele mahajäetud hauaplatsile. "Kuid enne seda öelge oma kallile kaimule, et te temalt midagi ära võtate ja teisele viite."
Üht momenti tahab loitsija Anna veel inimestele südamele panna: "Urnimatuseid on järjest rohkem, sinna viiakse ilusaid lõikelilli ja väikesi kimbukesi. Lahkunu omaksed, tehke süda kõvaks, las lähevad need lilled pealegi prügimäele, kuid ärge viige neid endale pärast leinatalitust koju!" Anna kinnitab, et on oma silmaga näinud päris uskumatuid momente, kus lilled on peielaus vaasidesse seatud ja hiljem koju kaasa viidud.

 "Märkide maailm on suur ja avar!"

Astal Valtilt on küsitud, kuidas on võimalik märke paremini lugeda. Tema jutu järgi olevat see üsna lihtne – ei ole muud vaja teha kui teritada oma meeli ja usaldada intuitsiooni. Tuleb osata kuulata ja näha.
"Tegelikult on asi lihtne – milline tunne on südame piirkonnas mingit endelist märki nähes? Kui tunne rinnapiirkonnas on ebameeldiv, raske või rusuv, siis tuleks loobuda oma käsilolevast projektist ja leida elule teistsugune vaatenurk." Kui aga tunne on hea ja kerge, siis võib Asta sõnul oodata oma probleemidele positiivseid ja rõõmsalt kulgevaid lahendusi.

Elust enesest:

*Raudnaela leidmine räägib ootamatust pärandusest või muutuvad rahaasjad paremuse poole.
*Kui komistate nööride või traadijuppide otsa, annab see märku eelseisvast vedamisest. *Leitud juuksenõel või klamber vihjab peagi teie ellu saabuvast uuest sõbrast.
*Roti või hiire nägemine ennustab õnnetust, kadu, lahkuminekut või surma.
*Kui panete põlle pahupidi ette, ennustab see õnne. Kui on olnud päris pikalt väga halb aeg, siis võtke põll või mõni muu riideese ja pöörake pahupidi. Sellega teisendate energiat.


Tähenduslikud märgid kui sõnumitoojad tulevikust

"Märke ja endeid on kõikjal, kui ainult oskaksime neid lugeda ja neid märgata. Enne, kui sündmus on aset leidnud. Me taipame alles hiljem, et märkidena oli meiega juhtuma hakkav juba mõnda aega enne teada." Selgeltnägija Maila Paalmäe sõnul saaks märkide lugemisega paljusid ohte maandada.

Enamik meist ei oska endeid lugeda ega märke tähele panna. Me ei kuulnud, ei näinud, ei märganud. Miks me ei märka hoiatusi ega peegeldavaid märguandeid, miks me oleme kui pimedusega löödud? Maila ütleb, et põhjus on meie kiires elutempos: "Uut infot ja sündmusi tuleb nii palju peale, et unustame oma sisetunde ning märgilised ended tunduvad ebaolulistena, sageli ka tühiste asjaoludena."

Samas tasuks märkide maailma Maila arvates avastada kas või sel lihtsal põhjusel, et mitmedki seletamatutena tunduvad olukorrad ja juhtumised saaksid seeläbi tähenduse. Oskus ja julgus märke lugeda sõltub aga suuresti igaühest endast. Etteaimamised, aistingud, kummalised olukorrad ja tähenduslikud unenäod on märgilise tähendusega ja annavad meile teada nii õnnestumistest kui ka võimalikest ohtudest.

Tõsine hoiatus – fantoomhaigus

Enamasti tulevad märgid inimesi hoiatama õnnetuste eest või valedest valikutest: "On selliseid juhtumeid, kus inimene peab laeva või lennuki peale minema ja viimasel hetkel tuleb ette mingi takistus ehk siis hoiatav märk. Kas tekivad tal ootamatult seedehäired, tõuseb kõrge palavik mitte millestki, ehk teisisõnu fantoomhaigus. Või ei lähe auto käima, on võtmed kadunud, või jäädakse bussist maha ja ei saada siis ka taksot parasjagu." Ja hiljem selgub, et tänu takistusele pääses inimene katastroofist – autoga, kuhu ta oleks pidanud istuma, juhtus õnnetus; laev, millele oli pilet broneeritud, ei jõudnud iial sadamasse.
Maila ütleb, et märkide mõju annab pehmendada: "Märgid peegeldavad tulevikku, seda aega, kuhu sa alles oled teel. Seega võib neid märke nimetada ka enneteks. Nad ilmuvad meie ellu kui sõnumitoojad tulevikust."
Sageli tulevad meile märgid ja ended märku andma isegi mitu korda, ja eriti siis tuleb neile ka tähelepanu pöörata. Kui hakkame kuulma ja märkama, on enamasti võimalik muuta seda, mis tulemas. "Ended ja märgid tulevadki meid hoiatama, et kaitsta millegi eest, mis kahjustab meie heaolu," ütleb Maila.

Tasub tähele panna
Igal juhul on arukam ja alalhoidlikum märke lugeda kui neid eirata. "Kui te ise märkide lugemisega jänni jääte ning igakord neist aru ei saa, siis pöörduge tuttavate või teadjate inimeste poole," soovitab Maila. "See ei ole süütu mäng."
Märgilise tähendusega võivad olla ka numbrikombinatsioonid. 

Erinevad märgisüsteemid

Iga inimese märgisüsteem on ainulaadne, kuid seal on ka selliseid endelisi märke, mis osaliselt kattuvad. "Minu elus toimivad väga erinevad ended, väikestest märkidest ja sisetundest alates kuni info saamiseni nägemuste ja kanaldamise kaudu." Maila lisab, et väga hästi toimib mediteerimine.
"Mõned väga levinud ended on pärit vanaemade vanaemadelt. Need kehtivad tänase päevani ja nendega tasuks teatud puhkudel arvestada. Kõik uus on ju ammu unustatud vana!" Enamikku endelisi märke annab ohutumaks muuta, selleski on selgeltnägija kindel. Kui aga tuleb väga tõsine hoiatav enne, siis peaks plaanitud ettevõtmise edasi lükkama.
"Lihtsad igapäevased märgid on näiteks sellised – sa hakkad kellelegi rääkima midagi niisugust, mida sa ei peaks rääkima, ning siis ilmub ridamisi segajad: keegi helistab sulle sellel ajal, keegi tuleb midagi küsima, jms. Kui see toimub mitu korda järjest, siis ei ole sul vaja seda rääkida.
Sama asi kehtib ka mingit tööd või projekti alustades, kui asi jääb pooleli ja teile ei anta võimalustki sellega lõpuni minna. Ja alles pärast tänate mõttes: hea, et niigi läks," seletab selgeltnägija.

Pruut ei peaks pulmapäeval pärleid kandma

Maila sõnul oli tema isapoolne vanaema tark ja vaimult vägev: "Vanaema sai oma tarkused ja võimed oma vanaemalt, kes oli olnud Palamuse kandis küla nõid. Vanaema jagas minuga oma tarkusi, muuseas rääkis ka ennetest."
Näiteks ei tohi pulmaehetena kasutada pärlikeesid, sest need toovad pruudile palju pisaraid. "Mis aga meil on põhilised pruutide ehted?! Pärlitest peaehted, kõrvarõngad, kaelakeed, pruudikimbu kaunistused." Maila räägib, et vabalt võib kasutada kristalle, tsirkoone, briljante ja pool- ning vääriskividest ehteid, ka imitatsioone. Iseendale ei tohi pulmakleiti õmmelda, see toob ebaõnne."
Selgeltnägija pole vanaema sõna igakord kuulanud: "Need ended olen enda peal ära katsetanud. Esimese ja teise abielu ajal sai ise õmmeldud kleit ja kandsin pärlitest ehteid. Nii et see hoiatus peab väga hästi paika!"
Ja veel üks hoiatus Mailalt: abielusõrmusteks ei tohi kasutada pärandatud kulda. Sellest tehtud sõrmused kannavad ka pärast töötlust varasemate omanike karmat.
"Nii et ostke endale täiesti uued, kandmata sõrmused! Kullapoest, mitte aga antiigist või kellegi käest!" Selgeltnägija soovitab pärandatud kuldesemed jätta amulettideks, mida kantakse erilistel puhkudel.


Allikas