Armastus ei ole see, kui sa ütled igal õhtul oma kallimale, et sa armastad teda, kui sa saadad talle armsaid sms-e või lihtsalt ütled,et oled ta jaoks olemas.
See on midagi enamat, midagi palju suuremat ja võimsamat. Armastus on eelkõige tahe ja tung olla armastatuga koos, tahe olla tema juures,mis iganes ilm väljas ka ei oleks, kui suur vahemaa ka poleks, kui palju takistusi selleks ka poleks. See on midagi,mis sunnib sind mõtlema ühele konkreetsele inimesele, midagi,mis paneb tahtma sind leida üles iga pisemgi detail selle inimese hingeelus ning muuta see veelgi täiuslikumaks. Igas suhtes esineb arusaamatusi ning nendega seoses tehakse tihtipeale teineteisele ka haiget, öeldakse ja tehakse asju, mida hiljem kahetsetakse... aga see on normaalne, see on inimlik... me kõik tahame vahel öelda asju välja, mida tavalises situatsioonis ei julgeta...kuid kui pärast kõiki neid murdvaid sõnu ja tegusid ei vabandata, on see teadlikult haiget tegemine. Armastuses ei anta tühje lubadusi, ei lubata maad ja merd kokku, kui suudetakse pakkuda vaid tiiki maja taga. Suhte üks tähtsamaid aluseid ongi ausus...kui see on olemas, saab sellele rajada ka juba midagi enamat. Kui seda aga pole, siis milleks üldse üritada? Elu on üks suur tuulekeeris, kus tahest tahtmata keerleb kaasas ka armastus,kuid tihti need kaks komponenti ei ole just kooskõlas. Kuid kui kaks inimest tõepoolest tahavad teineteist, siis leiavad nad ka lahenduse, kuidas koosolemist teostada!



             
















Rõõm-Kurbus Käsikäes