Heinaaja ümbersaamist väljendavad ka ütlused, et Jaagup lööb raudnaela heina sisse- seda on paha niita ja see pole maitsev. Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid.

Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala.

Sellel päeva oli üks maagiline tava: naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid, üldiselt oli aga kapsaaeda minek keelatud. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale hea maitse. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise.

Vanasti e 19.saj uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus ka kolimispäevade hulka. Samuti kadus ära keskhommikune puhkeaeg. Kihnus algas jakobipäevast neljapäevaõhtune (paiguti ka pühapäevane) ülalistumine. Tehti käsitööd, poiste tulekul tantsiti.

Erilist kombestikku pole, Jaagupipäev polnud püha, pigem tärmin.

Töökeeld

Keelatud oli maasikate korjamine – jääd uniseks.