Kakaopäeval avaldades austust talvisele joogile. Kakao viitab röstitud ja jahvatatud kakaoseemnetest valmistatud pulbrile, samuti kuumale joogile, mis on valmistatud kakaopulbrist, mis on segatud piima või veega. Å okolaadi kõige toores vorm on otse puult korjatud kakaouba – nimega Theobroma cacao –, mida kuivatatakse ja kääritatakse. Kakaopuud on pärit Lõuna-Ameerikast, Lääne-Aafrikast ja mõnest Aasia riigist. Seega on kakao kakao toores, töötlemata versioon. Kui kakao on röstitud ja pulbriks muudetud, saab sellest kakaod või Å¡okolaadi.
Kakao ajalugu
Šokolaadi ajalugu ulatub kaugele tagasi antiikaega, palju kaugemale, kui enamik inimesi teab. See võis olla osa asteekide kultuurist juba 1400. aastal pKr.
Šokolaadi leidsid esmakordselt Euroopa maadeavastajad Lõuna-Ameerikas, kus seda oli nauditud juba sadu aastaid enne nende saabumist.
Kakao joogiks valmistamise algusaegadeks võib pidada 500. aastat eKr. Paljud arheoloogid usuvad aga, et alles nüüd on neil õnnestunud seda leida ning et kakao tarbimine eelneb isegi sellele auväärsele kultuurile.
Muidugi oli tolleaegne šokolaad palju erinev sellest, mida praegu tarbitakse, kuna suhkur polnud veel Ameerikasse jõudnud.
Selle asemel maitsestati jooki tõenäoliselt vanilje ja sageli tšilliga ning seda serveeriti erineval temperatuuril, olenevalt kasutatavast retseptist.
Alles siis, kui kakao Euroopasse toodi ja seal mõnda aega rikaste luksusjoogina oli veetnud, hakati seda magustama ja nii see piimašokolaad leiutatigi.
Pulbrilise šokolaadi valmistamine võttis aega kuni 1828. aastani ja sel kulinaarse ajaloo hiilgaval hetkel tekkisid nii šokolaaditahvel kui ka kakao.
Kakao ajalugu
Šokolaadi ajalugu ulatub kaugele tagasi antiikaega, palju kaugemale, kui enamik inimesi teab. See võis olla osa asteekide kultuurist juba 1400. aastal pKr.
Šokolaadi leidsid esmakordselt Euroopa maadeavastajad Lõuna-Ameerikas, kus seda oli nauditud juba sadu aastaid enne nende saabumist.
Kakao joogiks valmistamise algusaegadeks võib pidada 500. aastat eKr. Paljud arheoloogid usuvad aga, et alles nüüd on neil õnnestunud seda leida ning et kakao tarbimine eelneb isegi sellele auväärsele kultuurile.
Muidugi oli tolleaegne šokolaad palju erinev sellest, mida praegu tarbitakse, kuna suhkur polnud veel Ameerikasse jõudnud.
Selle asemel maitsestati jooki tõenäoliselt vanilje ja sageli tšilliga ning seda serveeriti erineval temperatuuril, olenevalt kasutatavast retseptist.
Alles siis, kui kakao Euroopasse toodi ja seal mõnda aega rikaste luksusjoogina oli veetnud, hakati seda magustama ja nii see piimašokolaad leiutatigi.
Pulbrilise šokolaadi valmistamine võttis aega kuni 1828. aastani ja sel kulinaarse ajaloo hiilgaval hetkel tekkisid nii šokolaaditahvel kui ka kakao.














