Juba vanarahvas teadis rääkida, et õun päevas hoiab arsti eemal. Mida õun siis täpsemalt meie tervisele teeb? 

Õun ennetab südamehaigusi
Kuigi õun ei sisalda väga palju seedimiseks vajalikke kiudaineid, muutuvad need kiudained kombineerituna teiste õunas sisalduvate toitainetega tervisele kasulikuks koosluseks, mis on ennekõike oluline lipiidide ehk rasvade koostisosade sisalduse reguleerimiseks ja alandamiseks veres, ennetades südamehaigusi ning mõjudes hästi südame-veresoonkonnale.

Lihaste toonuseks ja naha tervise heaks
Õunas leidub pea kõiki toitained, mineraalaineid ja vitamiine. Õun sisaldab päris palju kaaliumi, mida on ennekõike vaja lihaste, sealhulgas südamelihase tööks. Samuti reguleerib kaalium vee hulka kudedes, aitab normis hoida vererõhku, stimuleerib mürgiste ülejääkide eraldumist ning mõjub hästi naha tervisele.

Veresuhkur normi
Õunas leidub hulgaliselt fütotoitaineid: need bioaktiivsed komponendid omavad positiivset efekti tervisele. Fütotoitained aitavad reguleerida näiteks organismi veresuhkru taset ning nende toimet organismile seostatakse ka vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Uuringud tõestavad, et inimestel, kes tarbivad enam puu- ja köögivilju, on väiksem risk vähi ja südame-veresoonkonnahhaiguste tekkeks.

Seemnetest saab joodi
Õunaseemned sisaldavad joodi, nii et inimesi, kes armastavad neid närida, ei ähvarda joodi defitsiit. Kuid seemnetes on ka mürgist sinihapet, seetõttu on ohutu päevas ära süüa kuni 4 seemet.

Dieettoit

Üks õun päevas hoiab kaalutõusu ära, tõdeb Pennsylvania ülikoolis läbi viidud uurimus. Teadlased märkasid, et need, kes sõid õuna vahepalaks enne peamist söögikorda, sõid vähem kaloreid kui need, kes vahepalaks võtsid midagi muud. Teadlaste arvates on selle põhjuseks õunte kiudaineterikkus.Seedimishäirete ja kõhukinnisuse korralgi soodustab enne lõunasööki söödud õun defektsiooni, sest õunad reguleerivad bakterite paljunemist sooltes.