Kallistused ja hellitused on olulised, sest tekitavad hea enesetunde. Puudutused on inimese jaoks sama tähtsad kui hapnik või toit.
Puudutused kujutavad endast iidse ravimise võtteid ja võivad teha imesid.

Kallistamise ning puudutuste käigus suureneb organismis oksütotsiini vabastamine. Oksütotsiin on rahu ja vaikuse hormoon, mis annab meie ajule signaali lülituda ümber stressivabasse olekusse, aidates lisaks tugevdada meie immuunsussüsteemi ning valuläve. Samal ajal langeb oksütotsiini vabanemise käigus pulsisagedus ning vererõhk. Teatud olukordades on puudutused elulise tähtsusega. Uuringud on näidanud, et lastekodulapsed, keda keegi ei puuduta, võivad surra, isegi kui nende söögi ja hügieenivajadused on täidetud.
Täiskasvanud ei ole ilma inimliku läheduseta võimelised täisväärtuslikult elama, leiab professor Kerstin Uvnäs Moberg, kes on oksütotsiini ja selle mõjude ekspert.

Oma raamatus “Läheduse hormoon” (Närhetens hormon) kirjeldab ta, et inimene, kes saab kallistuse, sooja käepigistuse või sõbraliku massaaži osaliseks, muutub tõenäoliselt nii rõõmsamaks kui ka erksamaks — puudutused mõjutavad nii meie käitumist kui tundeid. Oksütotsiini vabanedes suureneb meie usaldus, väheneb hirm ning nõnda stimuleeritakse sotsiaalset käitumist.

Kui lähedast inimest, keda kallistada või puudutada, pole käepärast, on abiks ka lemmikloom; parim loomadest on koer. Mitmed uuringud on näidanud, et koeraomanikud on üldiselt tervemad kui koerteta inimesed. Koera hingeline ning kehaline lähedus mõjub hästi nii omanikule kui ka koerale, mõjutades positiivselt oksütotsiini taset. Kasside puhul pole uurijad sama tendentsi täheldanud.

Ameerika pereterapeut Virginia Satir arvab, et me vajame ellu jäämiseks vähemalt nelja kallistust päevas, stabiilse emotsionaalse taseme hoidmiseks kaheksat kallistust päevas ning selleks, et saaksime inimestena kasvada, on vaja tosinat kallistust.

Puudutused on tegelikult tähtsamad, kui me seni oleme arvanud. Kallista oma lähedasi, sest see võib olla sama oluline kui toit.

Allikas Kaaluabi.ee