Mees läks Jumala juurde ja kurtis, et tal on üksi igav. Jumal jäi mõttesse: "Millest küll teha naine, kui kogu materjal kulus mehe peale ära?"
Soovides siiski mehe palvet täita, valmistas Jumal peale pikka järelemõtlemist naise. Selleks võttis ta mõned eredad päikesekiired, kõik koidu lummavad värvid, kuu mõtliku kurbuse, luige ilu, kassipoja mängulusti, kiili graatsia, karusnaha õrna soojuse ja magneti külgetõmbejõu. Need kõik liitis ta üheks tervikuks. Ja et poleks igav, lisas ta veel tähtede külma vilkumise, tuule muutlikkuse, pilvede pisarad, rebase kavaluse, kärbse tüütuse, hai ahnuse, ematiigri armukadeduse, eesli kättemaksuhimu, kaani verejanu, oopiumiuima ja puhus siis tööviljale elu sisse.
Jumal kinkis naise mehele ja ütles: "Hoia teda sellisena, nagu ta välja tuli, ja ära püüa teda ümber teha."