Kas oled kunagi mõelnud mis sinu organismis toimub pärast Coca-Cola tarbimist?
Mis juhtub kehas pärast Coca-Cola joomist?

Esimese 10 minuti jooksul saab sinu keha umbes 10 lusikatäit suhkrut. See moodustab päevasest soovitavast suhkrukogusest peaaegu 100% ning ainus põhjus, miks see magusahulk sind iiveldama ei aja, on see, et fosforhape muudab magusa maitse intensiivsust.

20 minutit pärast joogi tarbimist on tekkinud veresuhkru tugev tõus ning sinu maks vastab sellele, saates välja tohutu hulga insuliini, mis töötleb selle suure suhkrukoguse rasvaks.

40 minutit pärast joogi tarbimist on kogu kofeiin imendunud. Sinu pupillid laienevad, vererõhk tõuseb ning maks saadab rohkem suhkrut vereringesse. Veidi hiljem suureneb kehas dopamiini tootmine, mis stimuleerib aju mõnukeskusi. See on muide füsioloogiliselt identne sellele, millist reaktsiooni tekitab kehas heroiini tarbimine.

Umbes tund pärast joogi tarbimist hakkab veresuhkur järsult langema. Fosforhape seob soolestikus kaltsiumi, magneesiumi ja tsinki ning suur kogus suhkrut või sünteetilisi magustajaid suurendavad omakorda kaltsiumi väljutamist uriiniga. Kofeiini diureetiline toime suurendab vedeliku väljutamist, mille tõttu jääd ilma suurest hulgast kehale vajalikust kaltsiumist, magneesiumist, tsingist, naatriumist, elektrolüütidest ja veest. Veresuhkru langus muudab sind kergesti ärrituvaks ja väsinuks ning mõne aja pärast järgneb sellele kofeiinitaseme järsk langus, mis ainult süvendab neid tundeid.

Rangelt saladuses hoitud retsept

Coca-Colale on nime andnud kaks spetsiifilist koostisainet – kofeiinisisaldusega koolapähkel ning kokataime lehed. Aastaid on spekuleeritud, kas jook sisaldab ka kokaiini jääke, nagu see oli siis, kui jook algselt loodi. Coca-Cola kompanii sõnul kasutavad nad tootmisprotsessis kokaiinivabu lehti ja kokaiini sisaldus joogis keelati juba 20. sajandi alguses.

Coca-Cola täpset koostist hoitakse rangelt saladuses, kuid mõned koostisained on siiski avaldatud. Nendeks on karboniseeritud vesi, suhkur (kõrge fruktoosisaldusega maisisiirup), fosforhape, karamelli värvaine, looduslikud maitseained ning kofeiin. Mõnedes maailma piirkondades sisaldab see ka naatrumbensoaati, mida on seostatud astmalaadsete sümptomite, hüperaktiivsuse ja võimaliku vähki tekitava toimega. Klassikaline Coca-Cola sisaldab 355 ml suuruses purgis 160 kcal, 42 g süsivesikuid suhkru näol, 40 mg naatriumi ning umbes 34 mg kofeiini.

Vähendatud kalorsusega Coca-Cola Zero või Light sisaldab lisaks eelpoolnimetatud ainetele suhkru või kõrge fruktoosisaldusega maisisiirupi asemel sünteetilisi magustajaid nagu aspartaam ja atsesulfaam-K. Samuti kaaliumbensoaati, kaaliumtsitraati, naatriumbensoaati, naatriumtsitraati ja naatriumtsüklamaati.

Ainus positiivne asi nendes nimekirjades on see, et võrreldes vähendatud kalorsusega Coca-Colaga, näib originaal lausa tervisejoogina. Võttes arvesse seda, kui suurt hulka suhkrut originaaljook sisaldab, on lihtne mõista, miks seda vältima peaks. Nähes aga seda nimekirja, mis on vähendatud kalorsusega joogi koostisaineteks, ei peaks olema raske näha, et see karastusjook kuulub keemialaborisse, mitte inimese kehasse.

Kui sa ei suuda elada ilma Coca-colata vaata järgmisi soovitusi
*Paljud edasimüüjad kasutavad Coca-Colat veoauto mootorite puhastamiseks.
*USAs kasutavad politseinikud Coca-Colat teepeal oleva vere eemaldamiseks.
*Coca-Cola on hea roosteplekkide eemaldaja kroompindadelt.
*Et eemaldada korrosiooni auto akult, valage peale Coca-Colat ja see haihtub.
*Et avada roostes kruvisid, keerake neile mõneks minutiks ümber Coca-Colane kalts.
*Võib kasutada ka riietelt plekkide eemaldamiseks, kallates seda riietele ning pannes riided koos pesuvahendiga pesumasinasse.
*Indias kasutavad farmerid Coca-Colat pestitsiidi asemel, kuna see on odavam ja effekt täiesti rahuldav.