Aastasadade jooksul on koostatud palju refleksoloogilisi kaarte, kus on ära toodud kõigi kehaorganite peegelduspiirkonnad kehapinnal. Kui meil on tekkinud näiteks jalatalla alla nahapaksend või konnasilm, võib see näidata mingi organi pikaajalist ülekoormust. Refleksoloog vajutab sõrmede või spetsiaalse pulgaga  erinevaid talla, käe, näo või kõrvapiirkondi ning leides valusaid tsoone saab informatsiooni organismi seisundist. Teraapia käigus saab terapeut tervikpildi inimese hetkeseisundist, aga ka kroonilistest ning ammu läbipõetud haigustest. Organism peegeldab kehapinnale info oma seisundeist ehk läbi valusate tsoonide palub abi ja jõudu vastava organi või süsteemi tasakaalustamiseks.  Kui inimese omad kompensatsioonimehhanismid enam ei toimi ning füsioloogiline homöostaas on häirunud, vajab ta proffessionaalse refleksoloogi abi.  Et refleksoloogilise tsooni mõjutamine annab tihti küllalt tugevaid reaktsioone, eeldab selle meetodi kasutamine eelnevat head koolitust ja töökogemust.  Nende meetodite keerukusaste on niivõrd kõrge, et kodus eneseravimiseks võivad osutuda ohtlikuks.

 

Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, peopesas,  kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalaba süsteem on spetsialiseerunud luustiku, liigeste, organite ehituslike kudede kajastamisele, kõrv närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi kajastamisele; kolju mentaalsete stresside kajastamisele.