Aasta teine kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: radokuu, radukuu, helmekuu, tõine kuu, soesõidukuu, soekuu, hundikuu ja kirbukuu.
(1.02.10228 (2015) Radokuu)

Nagu kuu, nii nimed. Rado ja radu tähendavad võro keeli tuisku ja tormi, helmed tähendavad sädelevaid härmahelmeid, soesõidukuu sute jooksuaega. Mida kirbukuu tähendab, mine võta kinni.

Kirikukalendrist on tulnud nimed nagu: kyyndlapäävakuu, kyynlakuu, kyyndlakuu, kyyndlekuu, kyinlakuu, kyinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu. Kyynlapäev ja kyynlakuu on omakorda sinna jõudnud vana Rooma kalendrist.

Veebruar (vadjas fevral`i) on pärit Rooma kalendrist, kus aasta viimaseks kuuks olev februarius tähendab puhastuskuud ja on pyhendatud jumal Februale, ka Februusile. Etruskidel oli Februus samuti puhastuse ja ka allmaailma jumal. Veebruarikuu nimi võib pärineda ka Febriselt, kes oli Roomas palaviku ja malaaria jumal.

Radokuu vägi

Radokuud loetakse koos südakuuga aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval (ka kaledal, kuival, kalgil) ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Seetõttu on radokuu olnud ka üks peamisi ehitus- ja tarbepuu langetamisi aegu.

Kanepis on kõneldud:
Kõige kuivem aeg on siis, kui kyynlakuu kolme päeva vanune on, siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud yldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal võtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga kyynlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)

Radokuu pühad

24. Ussi äratamise päeval tulevat ussil hing sisse ja ta pööravat teist külge. Kui siis paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata ehk uss üle tee
roomata, tuleb päikeseline ja kuldne suvi. Ka on sel päeval suur mõju eeloleva suve putuka- ja kalarohkusele.

Kuu taevas

Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 1.02. – 2.02.

Täiskuu kõva aeg 2.02. – 6.02.) täiskuu 4.02. kl 1.09)

Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 6.02. – 12.02.

Vana kuu kõva aeg 12.02. – 17.02. (4. veerandi algus 12.02. kl 5.50)

Kaduaeg 17.02. - 21.02. (kuu loomine 19.02. kl 1.47)

Noore kuu kõva aeg (esimene veerand) 21.02. - 25.02.

Kasvava kuu pehme aeg 25.02. - 3.03. (2. veerandi algus 25.02. kl 19.14)


Kaduneljapäev on 19.02. kuni kell 1.47 (kaduaja neljapäev enne kuu loomist). Nõrgemapoolne kaduneljapäev on 15.02. (neljanda veerandi neljas päev) ning 12.02. (neljanda veerandi neljapäev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammast niita sobib hästi täiskuul, sest siis kasvab tal tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.