Eesti rahvatraditsioonis ja näpumängudes on igal sõrmel olnud palju erinevaid, sageli väga tabavaid ja humoristlikke vanu nimetusi.
Eri piirkondades ja mängudes on aga igal näpul oma nimevalik:
1. Pöial
Seostub rahvasuus sageli tugevuse, paksuse või putukate lömastamisega.
Täitapp / Täitapja / Täiträäs
Pöidla-Peep / Pöidla-Mann
Pakspeeter
Pudrukiitja
Vanataat
Päkk
2. Nimetissõrm
Seostub söömise, maitsmise, noolimise või tööriistadega.
Potilakkuja / Potinoolija
Koorelakkuja / Pudrumaitsja / Soolamaitsja
Kotinõel / Sukanõeluja / Kotiora
Maias Mees
Näpu-Miku
Riiukukk
3. Keskmine sõrm
Rõhutab pikkust ja suurust:
Pikk Peeter (ka Pikk Piitre),
Pikknäpp,
Pikk Hermann,
Pikk Indrek,
Suur Mees (Suur-Siim)
Suursilm.
4. Nimetu sõrm
Seostub sageli ehete või salapäraga:
4. Nimetu sõrm
Seostub sageli ehete või salapäraga:
Nimeta-Mats,
Sõrmusesõrm,
Kuldsõrmus,
Kullakandja,
Meie Mats,
Nimets Rein,
Sõrmkübara-Liis
Pilli-Peeter
5. Väike sõrm
Pisikesele sõrmele omistati hellitavaid ja väikesele suurusele viitavaid nimesid:
5. Väike sõrm
Pisikesele sõrmele omistati hellitavaid ja väikesele suurusele viitavaid nimesid:
Väike Ats (Tillu-Ats),
Tilli Mats,
Pisikevillem,
Veike Hans,
Väikene Ants,
Väikemees,
Pisiplika
Pisike-Liisa.
Neid nimesid kasutati pärimuses laste näpumängudes (sõrmede lugemiseks ja painutamiseks), mis toetasid laste kõne ja peenmotoorika arengut.















