Igal sodiaagimärgil on üks külg, mis on tõeliselt armastusväärne ja teine, mida keegi ei salli silmaotsaski. Vaata, kas sinu puhul on asi nii nagu kirjeldatud või vaidleksid hoopis vastu?
Jäär
Hea külg: üks kõige armastatumaid asju Jäärade puhul on näha igat uut asja lapseliku entusiasmi ja põnevusega.
Halb külg: iga pisemgi asi võib muutuda suureks konfliktiks.
Sõnn
Hea külg: Sõnnile lihtsalt meeldib oma lähedasi hellitada!
Halb külg: kui ilmub esimene haigusmärk (näiteks väike nohu), siis lülitab Sõnn oma telefoni välja, tühistab kõik kalendrisolevad kohtumised ja käitub nagu maailmalõpp oleks käes.
Kaksikud
Hea külg: pole olemas tähemärki, kes väljendaks oma tundeid sõnadega paremini kui Kaksikud
Halb külg: nad võivad käituda tõeliselt ebameeldiva spetsialistina, kes tahavad alatasa näidata, kuidas nad kõigest kõike teavad.
Vähk
Hea külg: Vähk tahab kogu aeg olla oma lähedastega koos, ta teeb endast kõik, et näeksite piisavalt ja pühendaksite teineteisele aega.
Halb külg: liigne tähelepanuvajadus.
Lõvi
Hea külg: loomu poolest rõõmsad ja positiivsed - nad panevad sind oma hea energiaga naeratama!
Halb külg: Lõvid on kõige hullemad vingujad maailmas!
Neitsi
Hea külg: kui sa oled Neitsile lähedane inimene, siis tea, et ta kuulab sind alati ära ja kogub kõik su arvamused kokku.
Halb külg: muretsedes ülemäära teevad nad asjad sageli keerulisemaks, kui need tegelikult on.
Kaalud
Hea külg: võime väärtustada teist inimest on Kaalude puhul niivõrd suur, et ta teeb kõik selleks, et tunneksid end mugavalt ja hästi.
Halb külg: nad ütlevad sulle ainult seda, mida sa kuulda tahad. Vahel on aga vaja raputust.
Skorpion
Hea külg: kui keegi teeb Skorpioni lähedasele liiga, siis tasub end selle kättemaksu eest pigem ära peita.
Halb külg: väikestest otsustest võib saada elu ja surma küsimus - sageli asjatult.
Ambur
Hea külg: ta vaatab alati kõike suure optimismi ja positiivsusega.
Halb külg: liigne perfektsionism ning oht olla tõeline kontrollifriik!
Kaljukits
Hea külg: Kaljukitsede kõrval tunned end alati hoolitsetu ja armastatuna.
Halb külg: kui pole paika pandud kindlat plaani, siis võid olla kindel, et Kaljukits kaotab aru ning läheb paanikasse.
Veevalaja
Hea külg: alati abivalmis!
Halb külg: kuna nad on veendunud, et nad on alati kõige loogilisema jutuga, siis on nende suud üsna raske kinni panna..
Kalad
Hea külg: Kalad on loomu poolest peened, avatud ja haavatavad - tänapäeval on selline asi ikka väga harv! Ja see on võrratu!
Halb külg: tihti on tunne nagu nad elaksid kuskil mujal maailmas, kus kõik võtab kolm korda kauem aega.
Allikas: The Frisky,
naistekas.
Ilusad ja põnevad puust vannid.
Rahvameditsiinis hinnatakse põdrakanepi teed kui peavalu äravõtjat, rahustajat ja astmavastast vahendit. Ta korrastab seedekulgla ainevahetust, seetõttu on teda kasutatud kaksteistsõrmiku haavandi ja soolepõletike puhul. Põdrakanepit on märgitud ka vähi- ja viljatusevastase ravimina.
Indiaanlased korjasid kevaditi noori põdrakanepivõrseid. Need on parimad noorelt ja õrnalt, vananedes need puituvad ja muutuvad mõruks. Võrseid ja varsi kooritakse ja süüakse toorelt.
Põdrakanep on veel eriti populaarne vene rahva hulgas, kes on andnud talle ka teise nimetuse - ivan-tðai. Teda peeti 99 haiguse ravitsejaks ja tsaariajal veeti sadade puudade viisi välismaale. Kuivatamiseks ja säilitamiseks kogutakse peamiselt lehti ja õisi. Korralikult toiduks valmistatuna on nad head A- ja C-vitamiini allikad. Risoomi kooritakse ja küpsetatakse, aga see maitseb sageli mõrult. Maitse pehmendamiseks korjatakse risoomi enne taime õitsemist ja selle keskosas olev pruun riba eemaldatakse.Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist.
Ahtaleheline põdrakanep (chamaenerion angustifolium) kasvab raiesmikel, põlendikul, metsasihil, hõredas metsas, metsaservas, nõmmel, kraavikaldal, teeääres ja mujal. Silma hakkab ta pika (kuni 40 cm) roosakaslilla õisikuga. Taim õitseb juunist septembrini.
Põdrakanep ravib
Ravimiseks kasutatakse peamiselt lehti ja õisi. Tee, mis valmistatakse ravi eesmärgi, on lihtsama tehnoloogiaga. Korjatakse ürdina (õied, lehed ja varre ülemine ots ilma kaunadeta). Siin kehtib sama nõue, mis kõikide teiste maitse- jaravimteede korjamisel. Korjatakse päikeselise ilmaga, õitsemise alguses ja kuivatatakse spetsiaalses kuivatis või tuuletõmbuses varjulises kohas.
Põdrakanepi teel on rahustav valuvaigistav ja krampe peletav toime, see ravib unetust ja peavalu. Oma toimelt meenutab palderjani. Angiini, silma- või nahapõletiku puhul ning furunkulite ja haavandite korral aitavad loputused ja mähised teega. Sellega on saadud häid tulemusi isegi kasvajate, naha- ja lümfisõlmede tuberkuloosi ravimisel ning mao-, soolte- ja maksahaiguste, samuti kehvveresuse korral. Häid tulemusi on saadud kõhulahtisuse puhul ning vereringe haiguste korral. Nii on tast abi aeglase vereringe, peavalude korral. Rahvameditsiin tunnistab teda kui vähi- ja viljatusevastast ravimit.
Põdrakanepit loetakse parimaks immuno- ja hormonaalsüsteemi tugevdajaks. Seetõttu on ta eriti soovitav kilpnäärme aeglase talituse korral. Et tal on põletikuvastane toime, siis on peenestatud kuiva puru raputatud halvasti paranevatele haavadele ja leemendavatele ekseemidele.
Üldjoontes valmistatakse põdrakanepi tee järgmiselt: 2 spl peenestatud ürti 200 g keeva vee kohta, lastakse tõmmata 1 tund, kurnatakse. Võetakse päeva jooksul, soovitavalt 20 min enne sööki.
Haavandtõve puhul võetakse 3 spl ürti, lisatakse 1,5 kl keeva vett ja lastakse aeglasel tulel 15 min keeda. Jahutatakse ja kurnatakse ning võetakse 3 spl korraga söögi ajal. Sapipõepõletiku, kollatõve, jämesoole põletikul juuakse teed 1 spl ürdiga 1 kl keeva vee kohta, tõmbamisega 15 min ja tarvitatakse enne sööki.
Astmahaigete tee võiks olla valmistatud esimese õpetuse järgi, seisuajaga 6 tundi.
Noored lehed (50-100 g) valatakse üle keeva veega (võib sõelaga lasta 1 min keevasse vette). Nõrutatult peenestatakse ja segatakse rohelise sibula (50 g), riivitud mädarõikaga (2 spl). Lisatakse veidi sidrunimahla (hapet) ja segatakse hapukoorega (20 g). Maitsestatakse soola, pipra ja suhkruga.
Kohalik «spargel»
Põdrakanepil on kõige paremad esimesed, umbes 20-sentimeetrised võrsed, mis meenutavad väikeseid palmikesi ja mille lehed on veel pisut lillaka varjundiga. Neid on mõnus marineerida ja kasutada nagu marineeritud sparglit või kergelt kupatada ning jällegi kasutada spargli või spinati asendajana.
Päikesepaistelisemates kohtades on võrsed juba suureks sirgunud ja nende puhul sobivad ladvaosa (vars puitub kiiresti) ja lehed hästi suppidesse, salatitesse või pestoks. Vanemate taimede lehti võib kuuma veega eeltöödelda.
Taimi ei tohi korjata suuremate linnade vahetust lähedusest, samuti maanteede ja kultiveeritavate põldude äärest.
Kasutatud materjale- wikipedia. terviseleht. loodusajakiri. tarbija24.
Tagasihoidlik kirikakar
Tema kohta võib julgelt öelda väike, aga vapper, sest see pisike lilleke on suutnud koduneda pea kõikjal maailmas ning kord iluaeda tulnuna katab varsti mullapinna muruniidukitki kartmata. Küll pelgab ta aga vihma ja ööd, mil oma õienupud kinni paneb. Eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, orgaanilisi happeid, saponiine ja flavonoide sisaldava kirikakra ladinakeelses nimes Bellis perennis tähendab sõna bellis «ilus», perennis aga «igavene».
Selle pisikesel lillekesel on nimesid mitu: kirikakar, maarjalill, margareeta, mariienroos…
1. Naha klaaristaja. Väikeste valgete, punaste või roosade õitega kirikakar tasakaalustab ebapuhast ja aknest nahka, sest avab ummistunud poorid, utsitab naha ainevahetuse tegusamalt tööle, rahustab põletikku ja ärritust ning hõlbustab turgutavatel ainetel paremini nahka imenduda.
2. Sinikate tohterdaja. Ega teda Inglismaal vanasti ilmaasjata verevalumirohuks kutsutud, sest sinikaidtohterdab kirikakar sama hästi kui teisedki tema korvõielised sugulased arnika, saialill, kummel ja raudrohi, olgu siis taimemahla või õietõmmisena.
3. Haavade ravija. Mõnel pool on margareetat kutsutud ka haavarohuks.Vanas Roomas käsutasid leegione saatvad arstid orje kottide viisi kirikakart koguma, sest tema mahlaga immutatud sidemetega mähiti noole- ja mõõgahaavu. Ristisõdalasedki võidsid tema salviga vigastusi ja murtud luid. Maarjalille tõmmis, kompress või vann on hea raskesti paranevatele haavadele, aga ka paisetele ja hemorroididele.
4. Kevadine puhastaja. Ühest õigest kevadsalatist ei tohiks kindlasti puududa ka kirikakralehed, sest need aitavad organismil vabaneda talvega kogunenud jääkainetest, mis olemise väsinuks ja keha raskeks muudavad.Sellespisikeses taimes on tugev uuendav vägi – kasvatab ta ju uusi lehti lakkamatult isegi hilissügisel, alustab kohe lume sulades ega kao aiast isegi peal tallates. Kehas on selline uuendav jõud maksal ja sestap rahvameditsiin kirikakart maksatoonikuna kasutabki. Veel turgutab margareeta seedimist, neerusid ja sapipõit.Temaga ravitakse kõhukinnisust, soolepõletikku, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, artriiti, reumat ja podagrat. Selle tarvis vala 1 tl värsketele või kuivatatud õitele klaas keeva vett, lase tõmmata 5–8 minutit ja joo 1–3 klaasi päevas.
5. Menüü täiustaja. Kuna kirikakar haigusi ja putukaid ei karda, saab teda julgelt süüa. Lisaks salatile poeta noori lehti ka supi või vokiroa sisse. Vanu võid muidugi ka süüa, aga need on puised. Veidi mõrkjad õied ehivad aga iga soolast ja magusat toitu, värsked õiepungad on vahvad võileival,marineerituna aga asendavad uhkelt kappareid.
6. Köha-nohu hurjutaja. Hingamisteede põletike puhul lahtistab kirikakratee röga, vaigistab köha ja põletikku, rahustab nohu ning toob leevendust ka bronhiaalastma ja tuberkuloosi korral.
7. Lapse tuju vaigistaja. Möödunud sajandil elanud kuulus Šveitsi taimetark Johann Künzlesoovitas lisada kirikakart igasse lastele mõeldud teesegusse, sest see vaigistab nende pisarad ja emotsioonid. Vanas Euroopas peetaksegi margareetat laste ja süütuse lilleks.
8. Legendide looja. Germaani hõimudele kuulutas kirikakar oma kollase südamikuga nende päikesejumala Balduri kohalolu ja kandis nimegi Balduri silm. Skandinaavia mütoloogias õitses see lilleke armastuse, ilu, viljakuse, kulla, sõja ja surma jumalanna Freya aedades. Keldid pühendasid ta põllumeeste kaitsjale, lihtrahva hulgast võrsunud pühale Margaretile. Kuninglikesse kõrgustesse tõusis margareeta aga 13. sajandil, mil Prantsuse kuningas Louis IX ta koos liiliaga oma vapililleks ülendas.
Autor:
Marika Makarova, ajakiri ÜKs
Ilmselt on iga inimene, kel oma aed, kokku puutunud võililledega. Kes soovib kaunist rohelist murulappi, see ilmselt kogeb võilillede muru seest välja kookimist kui tülikat tegevust, sest iga natukese aja tagant on kollased õied jällegi muru sees ilutsemas.
Taim, mis eestlastele nõnda kodune ja igapäevane, on tegelikult rahvameditsiinis kõrgelt hinnatud ravimtaim. Harilik võilill (Taraxacum officinale) on tervenisti häid aineid täis – söögiks kõlbavad taime kõik osad alates õiest kuni juurteni. Võilillest saab abi maksahaiguste
ja kollatõve vastu, söögiisu puudumise ning kõhukinnisuse vastu, samuti ka reuma ning soolatüügaste raviks. See loetelu ei ole kaugeltki lõplik – need on vaid mõned valdkonnad, milles kollase õiega ja pika sirge varrega lill raviks kõlbab.
Kui võilille õisi ja lehti soovitatakse just kevadel korjata, kui taim pakatab energiast, siis juuri saab varuda talviseks ajaks igal ajal.
Samuti on soovitatav jälgida, et õis oleks korjamise ajal värske, mitte ei hakkaks vaikselt sära kaotama. Niimoodi kindlustate endale maksimaalse kasuteguri.
Maksahaiguste korral tuleks korjata võilille varsi ning neid toorelt süüa. Esialgu ühe või kahe kaupa.
Südamehaiguste korral soovitab rahvameditsiin keeta kuivatatud võililleõitest teed ning seda juua vee asemel.
Kes hädas soolatüügastega, see määrigu võilille varrest tuleva piimaga.
Kõhukinnisuse korral keeta võilille juurtest teed ning juua hommikul enne sööki ja õhtul enne sööki pool klaasi korraga.
Kel häda maohaavadega, see söögu võilille juuri. Võib riivida leiva peale või niisama toorelt närida. Soovitatakse umbes
kolm juurikat päevas.
Võilillest saab ka mett teha, mis on rohuks köha, bronhiidi, palaviku ja gripi puhul. Võetakse teelusikatäis korraga kolm korda päevas. Võilille mee valmistamine: korjata 200 võililleõit, keeta liitri veega. Keeta pool tundi ning seejärel jahutada ja kurnata. Pärast kurnamist
vedelik uuesti keema panna ning lisada pool kilogrammi suhkrut ning teelusikatäis sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega keeta 20 minutit. Värvus muutub kollaseks nagu päris meel. Panna kuumalt purkidesse ja kaaned peale. Sidrunihappe asemel võib pigistad ka sidrunist mahla.
Samuti puhastab võilill ka verd ning aitab väljutada liigvett organismist. Võilille mahl ja tee sobivad hästi verepuhastamiseks,
isuäraatuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahla võtta 2-3 supilusikatäit ning teed võib juua 1-2 klaasi päevas. Võilille mahl sobib üldse mitmete nahahaiguste raviks.
Samtui saab võililledega tedretähtede vastu: määrida võilille piimaga nägu enne magamaminekut ja enne pesemist. Samuti
soovitatakse tedretähtede vastu ka toorest mädarõigast ning võib ka teha mädarõika ja võilille segu.
Reuma raviks tuleks korjata värskeid võilille õisi ja valada petroleumiga üle. Lasta seista vähemalt 24 tundi ja seejärel määrida haigeid kohti kord päevas õhtuti.
Võilill on kevadine turgutaja taim. Selleks sobivad hästi võilille lehed ja varred. Võilille lehtedest saab maitsva salati, kui pestud lehed hakkida ning segades koore või taimsete õlidega. Salat on hea ka kroonilise maksapõletiku vastu. Näiteks teha kevadel
turgutus: süüa 10 päeva järjest üks võilille vars. Seejärel vahet pidada, võib ka pausi järel korrata. Pärast paraneb enesetunne ning tuleb jõudu ning tervist kogu aastaks.
Niiet, enne kui võililli muru seest välja kookima minna, tasuks ehk mõelda, kuidas seda hoopis toidulauale serveerida.
Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime – on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B. Võilillesalat on ka hea “verepuhastusvahend”.
Võilillesalat sibulapealsete ja peterselliga
Vaja läheb: 2 osa võilillelehti,1 osa sibulapealseid või murulauku, 1/2 osa petersellilehti. Pisut taimeõli või hapukoort/maitsestamata jogurtit. Valmistamine: võilillelehed panna pooleks tunniks soolaga maitsestatud külma vette, et mõru maitse kaoks. Salatitaimed hakkida peeneks, lisada taimeõli või maitsestamata jogurt (hapukoort), segada. Lisada maitse järgi soola.
Kui salatile keedumuna, on tulemuseks täiesti toitev toit. Ja kui siis veel keeta juurde koorega kartulit, siis on ju lausa lõunaroog valmis.
Lahe võileivakate
Vaja läheb: Peotäis võilillelehti ja hapuoblikaid, soovi korral murulauku. Keedetud muna, paar spl hapukoort, maitsestamiseks soola, suhkrut.
Valmistamine: Hakkida võilillelehed ja hapuoblikad, segada juurde murulauk ja hakitud muna, lisada maitsestatud hapukoor. Segu sobib suurepäraselt leivakattena kasutada hommikueineks.
Marineeritud võilillenupud
Vaja läheb: Rohelisi võilillenuppe, suhkrut, äädikat.
Valmistamine: Hoida võilillenuppe 30 min külmas vees, et vähendada nende mõrusust. Keeta mahedamaitseline marinaad – 1 l vee kohta 100 g suhkrut, 50 g soola, 1,5–2 spl äädikat. Nõrutatud võilillenupud lisada kuuma marinaadi, mitte keeta. Säilitada keeratava kaanega väikestes purkides. Marineeritud võilillenupud sobivad lihatoitude kõrvale.
Võilillekohv
Vaja läheb: Röstitud ja jahvatatud võilillejuuri
Valmistamine: Võilillejuured tuleb puhastada, tükeldada ja kuivatada, seejärel röstida kuumas ahjus ning jahvatada kohviveskis. Edasi keeta juba kohvi nii, nagu oleme harjunud. Juua piima või koore ja suhkruga.
PS! Kui pakute külalistele seda kohvi ja jätate mainimata, et tegu on võilillekohviga, siis ma usun, et keegi ei märkagi vahet.
Väike nipp | võilille kollaseid kroonlehti võib lisada nii leivasupile kui ka rabarberisupile.
Raudsed reeglid ravimtaimede kogumisel:
*teile kõige paremini mõjuvad taimed kasvavad vaid mõne kilomeetri raadiuses teie ümber.korjates ära platsi päris puhtaks tee, vaid jäta midagi ka seemneks.
*taimi tuleb koguda puhtast loodusest, sest vastasel juhul viime me oma organismi hulgaliselt kahjulikke ühendeid (näiteks raskemetalle) ja kasu asemel teeme vaid kahju veelgi suuremaks.
*taime kogumise ajal soovitavad taimetargad asetuda nii, et taim jääks teie ja päikese vahele — nii pidavat korjatavasse taime jääma rohkem positiivselt mõjuvat energiat.
See viimane punkt võililledele küll ei laiene!
Millal ja kuidas droogi koguda ning säilitada?
Juuri korjatakse alates augustist, kui taime maapealsed osad hakkavad närbuma. Sügiseks on võilill jõudnud juurtesse talletada oma talvevarud ja mõjuainete kogused on kordades suuremad kui kasvuaegsetes juurtes.
Sügisese peenramaa kaevamise aeg on just sobilik, sest nagunii tuleb peenral umbrohujuured välja sortida. Ja ongi kohe kahepoolne kasu: kultuurtaimedele jääb avaram kasvuruum ja ise saame väärtuslikku droogi. Juured eraldatakse maapealsetest osadest, k.a. juurekaelast ja narmasjuurtest ning pestakse hoolega jooksva vee all puhtaks. Et droog kvaliteetsem saaks, siis juured tükeldatakse. Esialgu närvutatakse neid mõne päeva jooksul õhu käes (juured ei kartvat päikest). Kui piimmahla eritumine lõpeb, kuivatatakse neid kas ahjus, praeahjus vm. 60-70 C.
Võilille juuri säilitatakse samuti suletud nõudes ning nende omadused püsivad kuni 5 aastat.
Võilille maapealseid osi, peamiselt lehti, kogutakse säilitamiseks taime õitsemise aja algul, s.t. valdavalt maikuu keskpaiku. Lehed asetatakse kuivatamiseks õhukese kihina paberile või riidele. Parimaks kuivatuskohaks on hea tuuletõmbusega, kuid päikese eest varjatud ruum — pööning, katusealune, või kuivatis 40-50° C juures.
Droogi hoitakse suletud puit- või klaasnõus ja ta säilitab oma head omadused 1-2 aaasta jooksul.
Milleks võilill hea on?
Ravitoimet täheldatakse taime kõigil osadel. Kuid droogi valmistatakse peamiselt siiski juurtest, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jm. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel söögiisu tõstmiseks, kõhukinnisuse vastu ja neerude ja maksa tegevust ergutavalt: soodustab sapieritust, lahustab sapikive, on hea kõhunäärmele ja kaksteistsõrmikule. On hea podagra- ja reumavaevuste vähendaja.
Värske piimmahl on ravimiks maksa-, neeru-, põrna- ja nahahaiguste korral ja muuhulgas leevendab/kaotab allergikutel esineva naha sügelemise, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid. Taim puhastab verd, vähendab kolesterooli, kehvveresust, vähendab verd vedeldades infarkti- ja insuldiohtu. Reguleerib organismis veresuhkru taset. Katsete põhjal leiti, et võilillemahlal on aktiivne tuberkuloosikepikeste vastan, viiruseid kahjustav, haigusi põhjustavaid seenerakke kahjustav ja sooleparasiite kahjustav toime. Võilillel on täheldatud ka kasvajate arengut pidurdavat toimet.
Juure-ürditõmmis
1 kl vett
Keeta 10 minutit ja lasta pool tundi tõmmata. Seejärel kurnata.
Kasutada: maksa-, mao- ja soolevähi korral 1 spl. 3 korda päevas enne sööki. Tõstab söögiisu, leevendab kõhukinnisust, soodustab sapieritust. Mõjub hästi maksa- neeru- ja nahahaiguste puhul. Puhastab verd.
Võilill aitab suhkruhaigeid
Diabeetikutele soovitatakse iga päev aeglaselt läbi mäluda: NB! seedimine algab juba suus, vähemalt 10 noort võilille õievart päevas.
Veresuhkrut aitab langetada ka võililletee
1 tl peenestatud juurt
1 kl kuuma vett
Lastakse 5-7 minutit tõmmata ja juuakse veerand klaasi enne sööki. Lastele võib teed maitsestada (võilille)meega.
Sapierituse suurendamiseks
Võetakse 1 tl. ekstrakti enne sööki
Maksa- ja neeruhaigused
10 tilka tinktuuri korraga 2-3 korda päevas.
NB! Ettevaatust! Mõned haiged ei talu suuremates kogustes võilille.
Enne iseseisvalt ravima hakkamist konsulteerige oma arstiga!
Kasutatud allikaid -
herba.folklore
naistekas.
Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi.
Võilillemesi ei jää maitse poolest sugugi alla ehtsale meele, kuid on hoopis meeldivam neile, kes tavalist mett eriti ei armasta või on mee suhtes allergilised.
Võilillemesi on väärt kraam, mis sobib hästi nii tee sisse, kui erinevate magustoitude sisse.
RETSEPT
4 korralikku kamalutäit võililleõisi ( ca 1 l.),
1 kg suhkrut,
pool sidrunit,
1l.vett
Valmistamine:
Laske õitel koos veega aeglaselt keema tõusta ja jätke kaane alla üheks ööpäevaks seisma. Siis kurnake ja pigistage õied korralikult välja. 1-le liitrile mahlale lisage 1 kg suhkrut ja pool kooritud sidrunit. Kuumutage segu email- või klaasnõus, kuni üleliigne vesi aurustub ja tekib siirupitaoline vedelik, nii umbes 1tund ja 45 min. Sega aegajalt. Pikemal kuumutamisel tekib siirupil meetaoline konsistents.
Vahemärkus: Kui tahate eriliselt ilusa värviga mett, võtke õietagune roheline nutt ära. See annab meele rohekat värvust ja ka veidi spetsiifilist võilille kibedust. Võilillemesi ei jää maitse poolest sugugi alla ehtsale meele. Sobib hästi neile, kes tavalist mett eriti ei armasta või on mee suhtes allergilised.
Vaata mida head ja tervislikku saab veel võilillest teha -
võilill on vaartuslik ravimtaim.
Leidsin ühe väga vinge idee, kuigi olin selle katse osas suhteliselt skeptiline, siis tasub ikkagi proovida. Selle meetodi järgi peaks olema võimalik kasvatada juukseid 1 nädala jooksul 3-10 cm pikemaks!
Mida siis täpsemalt tegema peab?
* 2-4 lusika täit oliiviõli , pisikesse potsikusse . ( võib olla ka kookose õli ) * 30 sekundit mikrokas soojaks . * Määri oliiviõli peanahale ja juuksejuurtele. * hoia pead alaspidi 4-5 minutit , * ja peale seda hoia 2 tundi juustes ja pese maha ( kasuta tavalist shampooni ) ja soovitav on balsamit mitte kasutada. Kui siis ainult väga juuste otstele.
Peale seda kuivata rätikuga juuksed ja lase neil ilma fööni kasutamata kuivada. Seda tuleb teha nädal aega, iga päev.
Lisaks sellele on soovituslik järgida järgmiseid reegleid :
* Ära kasuta sirgendajat/lokitange/fööni
* Ära kammi märgasid juukseid
* Ära kanna oma juukseid koguaeg patsis
* Soovituslik on kammida juukseid kohe kui näed, et need on sassis/pusas, sest see võib aeglustada juuksekasvu.
* Söö toite kus on sees B-vitamiini, ntks banaan, avokaado, kartul, munad jne.
* Ära värvi selle nädala jooksul juukseid
Erinevaid maske juustele.
Tuhmidele ja elututele juustele (1 kuu)
lisage 1/2 l veele 1 sidrunimahl ja 2 spl oliivõli. Soojendage segu kehatemperatuurini, masseerige juustesse, siduge rätik pähe. Laske mõjuda pool tundi, peske sooja veega põhjalikult välja.
Juuste kiiremaks kasvuks
segage 1 sibulapudru, 1 sidrunimahl ja 1 munakollane. Määrige kord nädalas hoolikalt juuste juurtele, pange pähe tsellofaanmüts ja katke froteerätiga paariks tunniks, peske maha
sooja veega
