Sweet home

Tikrid oma hapuka ja magusa maitse kooslusega annavad hoidistele küllusliku maitse ja kui sinna lisada erinevaid nüansse saab kokkuvõttes oivalise moosi. Nii juhtus ka minu katsetusega.
Mulle tikri kestad ja seemned eriti ei maitse moosi sees, nii et selles moosis neid kumbagi ei leia. Muidugi on selle moosiga veidi rohkem jändamist, kui tavalise moosiga aga asi tasub seda ära.
Lisasin valge šokolaadi, mis annab moosile mõnusa pehme kreemise maitse.


Koostis
1 kg küpseid tikreid ( tooremad marjad*)
0.5 kg moosisuhkrut ( tavaline suhkur*)
2 apelsinimahl
tilgake vett ( 3-4 spl)
50 gr valget šokolaadi

* Tikrimoosi on hea teha tooremapoolsetest tikritest, sest need sisaldavad palju pektiini, mis lubab moosil tarretuda mõnusaks želeeks

Puhasta tikrid mõlemast otsast, seejärel kalla tikrid potti, lisa veidi vett ja keeda tikreid vaiksel kuumusel kaane all, sest nii vähendad vitamiinide kadu. Nimelt soodustab vitamiinide kadu ilma kaaneta potis keetmine või liiga tihe segamine. Kuumuta seni, kuni tikrite kestad on purunenud. Tõsta pott tulelt lase veidi jahtuda ja tõsta tikrimass osade kaupa sõelale ja suru lusikaseljaga vajutades massist niipalju vedelikku välja kui võimalik.

Saadud massile lisa suhkur ja apelsinimahl. Keeda vaiksel tulel kümmekond minutit. Nüüd võta valge šokolaad ja sulata vesivannil, kuni mass on täiest pehmeks läinud. Tõsta veidi keedust valgele šokolaadile ja sega ühtleseks, pärast vala saadud segu kokku moosi sisse, sega ühtlaseks, nüüd
tõsta kuum moos steriliseeritud purkidesse.
Kaaneta ja säilita jahedas.

Karusmari oli keskajal mitmetes piirkonnas keelu all!
Tikker oli keelatud ja kardetud taim, kuna tema tema okkalisi oksi seostati saatanlike krutskitega või saatana sigitisena.
Karusmarja värv varjeerub rohelisest kollaseni ning punase ja peaaegu mustani välja. Samuti ka marja kuju võib olla ümmargune, ovaalne, neid on väiksemaid kui ka suuri karvaseid. Samas on huvitav tõsiasi see, et ühe põõsa külge võib sattuda nii hapukaid kui magusaid marju.
Tikrid sobivad hästi ka diabeetikutele, sest neis leidub võrreldes teiste puuviljade ja marjadega suhteliselt vähe fruktoosi.

Tikrid aeglustavad vananemist ning on mitmete haiguste raviks

Karusmarjas sisaldub palju kiudaineid, eeterlikke õlisid ja C-vitamiini, mida on lausa 20 korda rohkem kui samas koguses apelsinides! Marjades leidub palju vitamiine ja mineraale ning oomega-3 rasvhappeid. Rikkalik vitamiiniloend sisaldab A-vitamiini, folaate, pantoteenhapet (vitamiin B5), püridoksiini (vitamiin B6) ja tiamiini (vitamiin B1), samuti mineraale nagu kaltsium (osteoporoosi vältimiseks), magneesium, kaalium (aitab tasakaalustada vererõhku), vaske, fosforit ja mangaani. Rauasisaldus aitab säilitada head vereringet. Karusmarjad parandavad naha toonust, aeglustavad vananemist ning pärsivad kehas põletikulisi protsesse. Samuti on karusmarjad abiks põieprobleemide korral.
Tikkrites sisalduvad flavoonid ja antotsüaniinid on head võitluses vähirakkudega ja neuroloogiliste haigustega. Nende suure kiudaine sisalduse tõttu on tikker võimeline ennetama ka käärsoolevähki. Tehtud uuringute kohaselt aitasid karusmarjad blokeerida rinnavähki põdevate patsientidel vähirakkude kasvu. Seega on tikker üks ütlemata väärtuslik mari, mida tasub kindlasti süüa ja sisse teha.

Jaagupipäev (Jakobi päev) on kirikukalendris apostel Jaakobusele pühendatud kesksuvepüha, ning sellega on pool suve möödas- see tähendas heinatööde lõpu ja viljalõikuse algust, ning oli oluline töökalendri tähisena. aeg alustada lõikust.
Rituaalsed toidud

Söödi uudseleiba ja uudseputru, värsket kartulit ja kala.

Ilma ennustus

Käisin metsas ja minu suureks üllatuseks leidin kodu lähedalt metsast suure hulga muulukaid. Metsaalune punetas. :) No kui nüüd aus olla, siis need on kavalad marjad ja kui ei oska vaadata, siis jääb ta ilmarahvale peitu.
Kuna marju sai korjatud see aasta nii palju, otsustasin teha moosi.
Otsisin küll interneti avarustest, kui ka vanadest headest kokaraamatutest, kuid mida polnud, oli muulukamoosi retsept.
Hakkasin aretama, -esimese sisse panin törtsu vett, kuna marjad tundusid kuivad- moos sai veidi vedel, aga maitsel polnud viga, teise laari sisse ma enam vett ei pannud - sai hää tummine.

Moosi jaoks läks vaja:
1,2 kg muulukaid
0,6 kg suhkrut

Germaani hõimudele kuulutas kirikakar oma kollase südamikuga nende päikesejumala Balduri kohalolu ja kandis nimegi Balduri silm. Skandinaavia mütoloogias õitses see lilleke armastuse, ilu, viljakuse, kulla, sõja ja surma jumalanna Freya aedades. Keldid pühendasid ta põllumeeste kaitsjale, lihtrahva hulgast võrsunud pühale Margaretile. Kuninglikesse kõrgustesse tõusis margareeta aga 13. sajandil, mil Prantsuse kuningas Louis IX ta koos liiliaga oma vapililleks ülendas.

Kirikakra kohta võib julgelt öelda väike, aga vapper, sest see pisike lilleke on suutnud koduneda pea kõikjal maailmas ning kord iluaeda tulnuna katab varsti mullapinna muruniidukitki kartmata. Küll pelgab ta aga vihma ja ööd, mil oma õienupud kinni paneb. Eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, orgaanilisi happeid, saponiine ja flavonoide sisaldava kirikakra ladinakeelses nimes Bellis perennis tähendab sõna bellis «ilus», perennis aga «igavene».
Selle pisikesel lillekesel on nimesid mitu: kirikakar, maarjalill, margareeta, mariienroos…

1. Naha klaaristaja. Väikeste valgete, punaste või roosade õitega kirikakar tasakaalustab ebapuhast ja aknest nahka, sest avab ummistunud poorid, utsitab naha ainevahetuse tegusamalt tööle, rahustab põletikku ja ärritust ning hõlbustab turgutavatel ainetel paremini nahka imenduda.

2. Sinikate tohterdaja. Ega teda Inglismaal vanasti ilmaasjata verevalumirohuks kutsutud, sest sinikaidtohterdab kirikakar sama hästi kui teisedki tema korvõielised sugulased arnika, saialill, kummel ja raudrohi, olgu siis taimemahla või õietõmmisena.

3. Haavade ravija. Mõnel pool on margareetat kutsutud ka haavarohuks.Vanas Roomas käsutasid leegione saatvad arstid orje kottide viisi kirikakart koguma, sest tema mahlaga immutatud sidemetega mähiti noole- ja mõõgahaavu. Ristisõdalasedki võidsid tema salviga vigastusi ja murtud luid. Maarjalille tõmmis, kompress või vann on hea raskesti paranevatele haavadele, aga ka paisetele ja hemorroididele.

4. Kevadine puhastaja. Ühest õigest kevadsalatist ei tohiks kindlasti puududa ka kirikakralehed, sest need aitavad organismil vabaneda talvega kogunenud jääkainetest, mis olemise väsinuks ja keha raskeks muudavad.Sellespisikeses taimes on tugev uuendav vägi – kasvatab ta ju uusi lehti lakkamatult isegi hilissügisel, alustab kohe lume sulades ega kao aiast isegi peal tallates. Kehas on selline uuendav jõud maksal ja sestap rahvameditsiin kirikakart maksatoonikuna kasutabki. Veel turgutab margareeta seedimist, neerusid ja sapipõit.Temaga ravitakse kõhukinnisust, soolepõletikku, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, artriiti, reumat ja podagrat. Selle tarvis vala 1 tl värsketele või kuivatatud õitele klaas keeva vett, lase tõmmata 5–8 minutit ja joo 1–3 klaasi päevas.

5. Menüü täiustaja. Kuna kirikakar haigusi ja putukaid ei karda, saab teda julgelt süüa. Lisaks salatile poeta noori lehti ka supi või vokiroa sisse. Vanu võid muidugi ka süüa, aga need on puised. Veidi mõrkjad õied ehivad aga iga soolast ja magusat toitu, värsked õiepungad on vahvad võileival,marineerituna aga asendavad uhkelt kappareid.

6. Köha-nohu hurjutaja. Hingamisteede põletike puhul lahtistab kirikakratee röga, vaigistab köha ja põletikku, rahustab nohu ning toob leevendust ka bronhiaalastma ja tuberkuloosi korral.

7. Lapse tuju vaigistaja. Möödunud sajandil elanud kuulus Šveitsi taimetark Johann Künzlesoovitas lisada kirikakart igasse lastele mõeldud teesegusse, sest see vaigistab nende pisarad ja emotsioonid. Vanas Euroopas peetaksegi margareetat laste ja süütuse lilleks.



Allikas