Sweet home

Kas teadsite, et mõned väikesed asjakesed võivad teie elus tuua kaasa edu ja heaolu
Neid asju kutsutakse talismanideks. Neil on võime tõmmata õnne isiku poole. Te võite muidugi kõike see mitte uskuda, aga miks mitte seda aga proovida! Amulett ja talisman on mistahes ese, millel on usutavasti võim kaitsta mistahes kurja või negatiivse eest.
Leia oma sünnikuupäev ja vaata milline talisman on sulle õige.

                                                                                                                                                                                                                             

Kõrvitsaseemneõli pikka ajalugu ning väärtuslikust tõendab asjaolu, et keskajal kandis see tumeroheline vedelik hellitusnime “must kuld”.
Üha enam läheb maailmas hinda aga ka kõrvitsaseemnetest külmpressitud õli – seda nii meeldiva maitse kui rohkete raviomaduste tõttu.

Kõrvitsaseemneõli maitse on küllalt intensiivne ja meenutab veidi pähklit. Suurepärane koostisosa on see värsketesse salatitesse, kui lisada juurde näiteks sidrunit, ingverit ja küüslauku. Seda võib kasutada ka kala ja liha kastmiseks, kuid praadimiseks kõrvitsaseemneõli ei sobi.

Kõrvitsaseemneõli kasulikke omadusi: Raud, tsink, magneesium, kaalium (potassium ), seleen, mangaan, flavonoidid, beetakaroteen, A–ja E–vitamiin ning erinevad B–grupi vitamiinid on selles kuldaväärt vedelikus kõik sees.Kuna õlis leidub rohkesti omega-3 rasvhappeid, kaitseb see südamehaiguste ja diabeedi eest. Ka une– ja õnnehormoonid melatoniin ja serotoniin on selles õlis olemas.

Väga hinnatud abivahendiks on see meestele eesnäärmeprobleemide korral (ja vähi ennetusena). Kuna õli sisaldab looduslikke fütoöstrogeene, turgutab kõrvitsaseemneõli ka postmenopausis naiste tervist. Õli vähivastane toime tänu selles sisalduvale seleenile ja tsingile on juba kinnitust leidnud. Samuti põievaevustele saab õlist leevendust. Tsink mõjub lisaks hästi ka silmade tervisele.
Sarnaselt tervelt tarvitatud seemnetele aitab õli sooleparasiitidest jagu saada. Samuti aitab õli kogunenud vedelikke kehast välja viia.
Üks kõrvitsaseemneõli kosutus kulub ära neile inimestele, kelle organismis on tekkinud mineraalide vaegus – näiteks kaariese või habraste küünte ja juuste korral. Teie keha ja nahk tänavad selle õli kasutajat noorenduskuuri eest.

Kõrvitsaseemned: Kõrvitsaseemned on ainukesed seemned, mis neutraliseerivad happelist toitu – kõrvitsaseemnetest on seega kasu neile kellel on kõrvetised.

100 grammi kõrvitsaseemneid sisaldab ca poole päevasest valgukogusest.
Kui tarvitade lisaindeid B-grupi vitamiinide puudujäägi leevendamiseks, siis proovige kõrvitsaseemneid. Kõrvitsaseemned on hea vitamiin B allikas – sisaldades tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6 vitamiini ja folaatide.

Kõrvitsaseemned sisaldavad L-trüptofaani, mis aitab võidelda depressiooniga.
Kõrvitsaseemned saab vältida neerukive. Uuringud näitavad, et kõrvitsaseemned aitavad vältida kaltsiumoksalaadi neerukive.Kõrvitsaseemned aitavad parasiitide, eriti paelusside vastu.


Allikad: ecoagricultor sojapood.ee
Pilt: womanista.com

Rahvatarkus ütleb nii, et mida sa kaduneljapäeval teed, see kaotab väe ja võimu.

Vanarahva uskumuse kohaselt sobib kaduneljapäev hästi koristamiseks – sel päeval pühitud tolm ja koristatud mustus peaks pikemaks ajaks majapidamisest kaduma.
Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva.

Kaduneljapäeval kaduvat hästi inimese endaga seotud hädad. Näiteks konnasilmad, kae ja muud haigused. Uuema uskumuse kohaselt sobib kaduneljapäev ka dieedi alustamiseks või paastumiseks, samuti soovimatust karvakasvust vabanemiseks. Dieedi alustamiseks sobib kaduneljapäev seetõttu, et kuuloomise aegu on jääkainete eraldumine organismist eriti efektiivne. Nahahaigused, nn kooljaluud ja mitmed välispidiselt nähtavad kasvajad allusid vanarahva arvates kaduneljapäeval kergemini ravile.

See päev on hea aeg toimetusteks, mis peaksid aitama vabaneda kõikvõimalikest halbadest harjumustest ja pahedest – suitsetamisest, liigsest alkoholitarbimisest. «Kaduneljapäeval on nii, et mida sa teed, kaotab väe ja võimu,» teatab rahvatarkus.

Kaduneljapäeval oli oluline koht näiteks putukate ja näriliste hävitamisel, kes olid vanasti majapidamises tõsine nuhtlus. Neid olendeid päris igal ajal vana mõtteviisi järgi hävitada ei saanudki, sest sobimatu aja valimine võis panna kärbsed, lutikad või hiired hoopis sigima. Selle tõttu tuli arvestada mitmete aja-, ruumi- ja rituaalinõuetega ning kaduneljapäev oli üks kindlamaid ajalisi määratlusi.

Tähtis oli rituaalides vana ja noorkuu faasi jälgimine. Vana kuu mõjus kasvu pidurdavalt, mistõttu kasvajaid ja mitmeid loomahaigusi arstiti vana kuu ajal, vana kuu faasi ja kaduneljapäeva kokkusattumine tähendas tugevamat mõju tõrjutavale.

Kaduneljapäeval oli perenaistel vanasti ikka käsil kraamimine – tolm ja soovimatud asjad olid määratud kahanema. Päev sobivat ka võsa- ja umbrohutõrjeks – juurdekasv oli pidurdatud. Samas taimede istutamiseks olevat päev hea, kuna soodustavat juurekava arengut.
Sel päeval soovitatakse ka näiteks soovimatuid ninakarvu kitkuda (aga habe ja juuksed rahule jätta).

Kaduneljapäev sobivat ka igasuguste suhete ja olukordade lõpetamiseks, olgu see töö- või isiklik vahekord. Küll aga ei tasu abielluda, minna pikale reisile ega võtta ette olulisi äri- või majandusasju.


Mare Kõiva, Eesti kirjandusmuuseumi teadur