©koduhaldjas.blogspot.com.ee. Toetab Blogger.

JALAKRAMBID

by - pühapäev, märts 02, 2014


 
Jalalihaste spastilisi kokkutõmbeid tuleb inimestel ette nii tihti, et mõned meedikud ei pea neid üldse haiguseks. Aga mitte alati ei saa sellega nõustuda: mõnikord viitavad jalakrambid närvisüsteemi või siseelundite tõsisele kahjustusele.
Krampe võivad esile kutsuda mitmesugused põhjused, alates elektrolüüdivahetuse häirest (eriti kaaliumi vähesusest) kuni säärelihaste ülepingeni.
Kui krambid tulenevad kaaliumi vähesusest, on vaja selle elemendi varusid täiendada. Peale arsti kirjutatud tablettide on kasulik süüa koorega küpsetatud kartuleid, banaane ja pähkleid, liha ja kuivatatud puuvilju. Vältida tuleks soolaga liialdamist ja jahtumist, mis võivad vallandada krambihoo. Enne magamaminekut on kasulik jalad soojalt kinni katta ning tuba peaks olema soe.
Väsinud jalgu vaevavad krambid sagedamini, seepärast on soovitav jalgadele puhkust anda. Püüdke ka päeval aeg-ajalt pikali heita ja jalad kõrgemale tõsta ning tehke 15-20 minutit enne magamaminekut sooja jalavanni, lisades võimaluse korral veele ravisoolasid.
Mida teha, kui jalga on ikkagi löönud kramp?
Esiteks võib mõjutada lihast tugeva ärritaja, näiteks valuga. Seda meetodit tunnevad hästi ujujad, kes võtavad mõnikord kaasa nõela, et kangestunud lihast torgata. Piisab ja jala tugevast näpistamisest.
Teiseks võib fikseerida lihase painutusele vastupidises asendis. Sääremarja kakspealihas painutab põlve ja pöida. Kui ajate põlve ja pöia järsku sirgeks, annab kramp mõnikord järele. Heitke selili, tõstke sirged jalad üles, nii et kannad "vaatavad" lakke, ja venitage mõne sekundi vältel varbaid enda poole tõmmates säärelihast. Samasuguse efekti saate, kui tõmbate istudes varbaid kätega enda poole või seisate krampis jala kannal.
Mõnikord aitab juba seegi, kui tõusete voodist ja kõnnite natuke aega mööda tuba.

Vaata ka teisi haigusi - 60-haigust-ja-nende-ravi-maarohtudega 

You May Also Like

0 kommentaari

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Translate