Laialt tuntud on inglaste ütlemine, et üks õun päevas peletab arsti su ukselävelt. Eesti vanarahvas rääkis samas kontekstis kahest õunast päevas.
Seda juhul, kui õun on ka ise terve, st keemiaga mürgitamata. Jah, saab ju koorida, kuid koos koortega visatakse minema ka palju head. On ju õuntel suur osa hinnalistest koostisainetest just koore all. Seega tasub kindlasti eelistada omamaiseid õunu.

ÕUNTE MÕJU ORGANISMILE....

Õunad tekitavad söögiisu ja tõstavad meeleolu. Nad on väga kasulikud keskea ületanuile, aidates säilitada noorust ja reipust.
Õuntel on ergutav, stressi vähendav ja unevastane toime. Seepärast võivad autojuhid, kellel seisab ees öine teekond, mõned õunad kaasa võtta – ajaviiteks, nälja ja une peletamiseks. Värsketel õuntel on ka põletiku-, allergia- ja viirustevastane toime. Õun aitab tugevdada immuunsüsteemi ja mõjub hästi närvihaigustele. Õunu süüakse samuti paljude haiguste esinemisel üldtugevdava vahendina, varjatud hüpovitaminoosi, suure füüsilise ja vaimse koormuse, kurnatuse ning raseduse korral.

* Pea
Liigsest alkoholitarbimisest tulenevat peavalu saab leevendada, kui süüa hommikul pikkamööda kolm krõmpsuvat õuna. Nii toimides möödub peavalu tunni möödudes.
Kui tundemärgid viitavad migreenihoo algamisele, tuleb kohe süüa mõni õun, sellega saab migreeni tihtipeale ennetada.
Õunasöömine on kasulik ka hammastele. Kuna õunanärimine puhastab hästi hambavahesid, mõjub üks õun pärast lõunasööki nagu hambahari.

* Süda, veri, veresooned
Õunu süüakse südame arütmia esinemisel, õuntes leidub märkimisväärselt südamelihaste tegevuseks vajalikku kaaliumi. Kaks õuna päevas võivad aidata isegi südameinfarkti ära hoida või selle esinemisel vähemalt leevendada infarkti raskust.
Tänu rohkele pektiinisisaldusele pidurdavad õunad ateroskleroosi arengut ning vähendavad veres ringleva kolesterooli hulka. On tõestatud, et päevas 2–3 õuna söömine vähendab veres ringleva kolesterooli hulka 10% või enamgi. Mida kõrgem on kolesteroolitase, seda tõhusamalt mõjub õunasöömine.
Pidev õunte tarbimine alandab mitte ainult vere kolesteroolisisaldust, vaid ei lase ka kolesteroolil muutuda suureteraliseks, nn halvaks kolesterooliks, mis kipub sadestuma veresoonte seintele, põhjustades nende lupjumist.
Raud koos mõne teise õunas leiduva mineraalainega tuleb kasuks vereloome ainevahetusele ja seda eriti aneemia ehk kehvveresuse korral. Kehvveresuse korral soovitatakse juua päevas 3–4 klaasi õunamahla.
Kellel on kõrge vererõhk, soovitatakse igal hommikul süüa tühja kõhuga üks õun, sest õun uhub kehast ülearuse keedusoola ja vee ning mõjub vererõhku alandavalt. Eriti soodsalt mõjub õunte söömine hüpertooniatõve algstaadiumis.
Kui süüa kaks õuna päevas või juua õunamahla (soovitavalt enne magamaminekut), vähendab ja reguleerib see veresuhkrut. Seda võimaldab fruktoosi suur osakaal õunas leiduvate suhkrute hulgas.

* Magu, sooled, seedimine
Õun ergutab maomahla, sapi ja teiste seedenõrede eritumist ja soodustab seega toidu seedimist. Soolestiku puhastamiseks sööge iga päev üks õun. Pektiin- ja parkainete sisalduse tõttu annab õunadieet häid tulemusi ägedate ja krooniliste soolepõletike korral.
Mao ülihappesuse, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ning seedeelundite elavnenud motoorika korral soovitatakse süüa magusamaid õunu. Alahappesuse ja spastiliste (krambiliste) soolepõletike korral sobivad hapud sordid, teistele soolepõletikele magusad.
Õuntest on abi nii kõhukinnisusest kui -lahtisusest jagusaamisel. Kõhukinnisuse vastu kasutatakse magusamaid sorte (300–400 g päevas), kõhulahtisuse vastu soovitatakse aga hautatud õunu. Viimased olevat head ka peensoolepõletiku ravis.
Sapiteede tegevuse loiduse korral sobib hapude õunte söömine.

* Teised siseorganid
Õunad ja õunamahl normaliseerivad kolesteroolisisaldust maksas – ainsas elundis, mis seda organismist välja juhib. Selleks piisab, kui sööte päevas ära kaks õuna või joote ära kahe õuna mahla.
Õun on hea maksa, neerude ja põie tööle, nende loiu tegevuse ergutamiseks, eriti tõhus mõju on maksa halvast tööst tingitud närvi- ja nahahaigustele.
Õunakuur mõjub positiivselt niihästi põie-, neeru- ja sapikivide esinemisel kui ka nende tekke takistamisel. Kui õunu jätkub, võiks kuur toimuda aasta läbi.
Ka prantsuse ja inglise rahvameedikud hindavad õunu ja õunakalja neeru- ja sapikivide ravimisel. Kuigi teadus pole veel tõestanud, kuidas tuleb õun toime nii raske ülesandega, on loodusravitsejad saavutanud üllatavaid tulemusi. Hästi mõjuvad just õunamahl, õunakali ja -siider.

* Jäsemed, lihased, luud-liigesed
Kuna pektiinained seovad ja viivad organismist välja kolesterooli, tanniin ja kaaliumsoolad aga eemaldavad organismist oblik-, piim- ja kusihapet, on õunte söömine, muidugi mitte liialdusteni minnes, näidustatud podagra, reuma ja liigesepõletike korral, pidurdades nende arengut. Eriti hästi mõjuvad siin õunamahl, õunakali ja -siider. Väga tõhusaks peetakse artriidi puhul aga just välisõhus kääritatud õunamahla, millest lähemalt lõigus “Õunamahl”.
Õunad on ka head veeajatid, vähendades turseid.

* Keha välispind
Juba keskajal kasutati kuiva naha pehmendamiseks riivitud õuna ja mee segu.
Välispidiselt on riivõuntega ravitud ka halvasti paranevaid haavu (haavandeid nahal, huultel ja rindadel).
Õuna toorpudrust tehakse ka maske näonahale põletikuliste haiguste korral. Riivitud õun on tuntud kui põletikulise naha jahutaja ja tervendaja.
Õuna söömine on hea ka maksa kehvast tööst tulenevatele nahahaigustele.

NÜÜD SIIS PROBLEEMIDEST...

* haput õuna ei soovitata:

-refluksihaigetele, sest liiga happeline magu võib ise kõrvetisi tekitada.
-vastunäidustatud on mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, sapipõiepõletiku ja kõrgenenud happesusega gastriidi (maokatarri) puhul.
-peetakse pigem halbategevaks ka üldse maksa- ja sapiteedehaiguste ning soolepõletike korral.
Nendel puhkudel soovitatakse täisküpsuses magusaid õunu.

* nii hapud kui ka magusad õunad on vastunäidustatud:

- tooretena hulgi aga südamehaiguste ja podagra korral
- suures koguses söömiseks epilepsia ehk langetõve korral
- suurel hulgal ei tasuks õunu süüa madala vererõhuga inimestel, sest õunasöömine alandab vererõhku.
- suurel hulgal söömiseks ärritunud soolestiku sündroomi korral vthttp://www.eviva.ee/arritunud-soolestiku-sundroom/

* hapusid õunu soovitatakse süüa:

-alahappesusega maokatarri korral, kusjuures õunad soovitatakse hästi läbi närida.
- sapitegevuse loiduse korral

* MIDA JÄRGIDA ÕUNTE SÖÖMISEL:

- õuna ei soovitata süüa tühja kõhu peale, tekitab käärimist.
- kui õuna söömine on puhitustunnet tekitanud, siis soovitatakse korraga süüa terve õuna asemel pool ja närida seda aeglaselt.
- kui inimene on märganud, et värsket õuna üldse süüa ei saa, siis võiks mõelda aurutamise, hautamise või küpsetamise peale.
- kui süüa kuivatatud magusaid õunu, siis tuleb kindlasti piisavalt vett kõrvale juua ja liikuda veidi, et puhitustunnet vältida.
- viimasel ajal on lastel täheldatud ka võrdlemisi sageli õunaallergiat, sealjuures ei avaldu see kodumaiseid õunu süües.
- arvestada tuleb seda, et hapud mahlad (ka õunamahl) seovad ja viivad organismist välja kaltsiumi.
- kes millegipärast õunu süüa ei saa või ei taha, neile soovitatakse tükeldada 4–5 õuna, keeta kinnises nõus kaane all ühes liitris vees 10 minutit ja hoida kaane all 4 tundi. Seejärel soojendatakse ja juuakse 4–5 korda päevas tassitäis korraga.

ÕUNATEE.
Kodune õuna- või õunakooretee peaks küll pikkadeks talvekuudeks olemas olema. Esiteks on ta väga maitsev, teiseks mõjub hästi palaviku, kõhuvaevade ja lümfipõletike puhul. Peaasi aga – ta toetab jooja tervist ja lisab tarmukust.
Tee on ohutu ka pikemaajalisel joomisel, mida ei saa kahjuks öelda iga taimetee kohta.
Eesti rahvameditsiinis on kuivatatud õuntest teega ravitud hingamisteede põletikke, närvilisust ja kehvveresust, õunakooreteed on eelistatud aga suhkurtõve ja põrnahaiguste korral.

Kogunud ja toimetanud Ingrid Prass