Täna on rahvusvaheline sinine esmaspäev.
Sinine esmaspäev on selline esmaspäev, mil keegi ei mõtle ega tahagi tööd teha.Vanad roomlased pidasid esmaspäeva õnnetuks päevaks, mil nagu polnud mõtet tööd alustadagi. Keskajal ja hiljemgi oli Saksamaal käsitöösellidel õigus esmaspäeviti või teatavatel esmaspäevadel isiklikke asju korraldada.
Selliseid vabu esmaspäevi kutsusid sellid headeks (guter Montag). 17. sajandi keskpaiku hakati sellipäeva aga millegipärast siniseks kutsuma. Väljend «sinine esmaspäev» on pärit siniseks värvimisest, milleks vanasti kasutati sinerõigast. Taimest saadud sinine värvaine vajas riidele kinnitumiseks uriini. Kangas pidi vähemalt 12 tundi ligunema sinerõikauriinileotises (enamasti pühapäeval) ja värv ilmus alles pärast seda, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tulemus oli parem, kui uriinis sisaldus alkoholi. Mõni ime siis, et värvalid esmaspäeval siniste kangaste vahel peatäit välja magasid.
Seda keskajast pärit teooriat kinnitavad mitmed saksa- ja ingliskeelsed allikad. Saksa keeles on sinine esmaspäev der blauer Montag, inglise keeles blue Monday, lisaks tähendab sakslasele blau werden (siniseks saama) või blau sein (sinine olema) tänapäevani purju jäämist. Sakslastel on ka kõnekäänd: Montag blau, Dienstag Hunger (esmaspäev sinine, teisipäev nälg). Seega võiks nagu teisipäeval joomisega jälle algust teha.Venemaal on sinine samuti seotud purjutamisega. Sõnaga cиняк tähistatakse ohtralt alkoholi tarvitavat inimest, синячить aga tähendab tarvitada alkoholi väga suures koguses. Ja veel. Pärast alkoholi liigtarbimist, pohmelliga, tööle minna ei tahaks. Hea oleks jääda «sinisele lehele». Nõukogude ajal olid haiguslehe blanketid sinist värvi, siit ka üldkasutatavaks muutunud sõnapaar «sinine leht». Kuigi töövõimetuslehed pole ammu enam sinist värvi, on kõnekäänd tänini populaarne.
Seda peetakse kuu kolmanda nädala esmaspäeval.
Koostatud Tiit Kuninga raamatu «Väike värval» ja «Sinine»
0 comments
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.