Igal aastal 25. märtsil tähistavad skandinaavlased oma vahvliarmastust. Vahvlipäev on eriti populaarne Rootsis, kuid seda tähistatkse ka Norras ja Taanis.

Rootsi kristlased tähistavad seda kui kuulutuspüha 25. märtsil. Arvatakse, et ingel Gabriel ütles sel päeval Neitsi Maarjale, et temast saab Jeesuse Kristuse ema. (See kuupäev on täpselt üheksa kuud enne jõulupüha). Kuulutamise püha on tuntud ka kui "Jumalaema päev".

Rootsi keeles on Jumalaema päeva tähistav sõna Vårfrudagen. Kiiresti öeldes kõlab sõna Vårfrudagen nagu våffeldagen, mis on rootsi sõna vahvli kohta. Sel põhjusel on rootslased tuntud kuulutuspühal vahvlite söömise poolest.

Tänapäeval sööb Rootsis rohkem inimesi sel päeval vahvleid, selle asemel, et ülistada Neitsi Maarjat.

VAHVLIPÄEVA AJALUGU

Rootsi kristlased on suure tõenäosusega tähistanud kuulutuspüha alates 12. sajandist. See oli siis, kui katoliku misjonärid ristiusust kuulutamas käisid. Rootslased on vahvleid söönud vähemalt 1600. aastate algusest saadik.