Mangroovid on rannikumetsad, mis edenevad seal, kus maa ja meri kohtuvad. Nad seisavad madalas vees tugevatel juurtel ning püüavad kinni liiva ja muda. See loob rikkaliku pinnase pisikestele olenditele ja kaladele.

Maailma mangroovipäev juhib tähelepanu neile metsadele. See näitab, kuidas need kaitsevad kaldaid tugevate lainete ja tormide eest ning kuidas nad vett puhastavad.
Ekspertide sõnul talletavad mangroovid rohkem süsinikku kui paljud metsad. Samuti on nad eluks paljudele elusloodusele, näiteks kaladele, lindudele ja krabidele.

Igal aastal 26. juulil on rahvusvaheline mangroovi päev. UNESCO lõi selle päeva, et harida mangroovide rolli ökosüsteemides ja nende kaitsmise viise. Mangroovid aitavad reguleerida üleujutusi, kaitsevad torme, kaitsevad rannikuid erosiooni eest, pakuvad noorloomade elupaiku, pakuvad kaladele ja koorikloomadele paljunemisalasid ning on puhkeotstarbelised. Viimase 20 aasta jooksul on maailm aga kaotanud 36% oma mangroovidest inimtegevuse, loodusõnnetuste, põllumajanduse ja infrastruktuuri, näiteks teede ehitamise tõttu.