Nõges on kevadel esimene energiaallikas, mida loodus meile pakub. Nõges sisaldab rikkalikult rauda, lisaks veel proteiini ja ränihapet. Olles hinnatud ravimtaim, aitab ta paljude haiguste puhul, leevendades põletikke ja alandades palavikku.
Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned, millel on laialdaselt kasulikke omadusi.

Kõrvenõgese noored lehed on suurepärased toidulaua rikastajad.

Peenestatud lehtedest ja lihapuljongist supp keedetud muna ja muude lisanditega on maitsev ning vitamiinirikas kevadine toit ning mõjub verdpuhastavalt.

Kui nõgeselehed katki hõõruda, annavad need salatitele õrna kurgimaitse ja -aroomi.Kõrvenõges on parim verd puhastav ja vereloomet soodustav ravimtaim. See mõjub hästi kõhunäärmele, alandades vere suhkrusisaldust.

Rahvameditsiinis soovitatakse nädalast nõgeseteekuuri maksa-, sapi-, põrnahaiguste, mao- ja soolehaavandite ning kopsuhaiguste korral ning ekseemide raviks.

Tee valmistamiseks kallatakse värsketele lehtedele kuum vesi ega keedeta. Hommikul tühja kõhuga tuleks juua tass teed ja päeva jooksul üks-kaks tassi lonkshaaval. Et joogi maitse oleks meeldivam, võib sellele lisada mett, aga mitte suhkrut.

Nõgesejuurikaist valmistatud keedis on abiks algava tiisikuse ja hingeldustõve vastu. Keedist võetakse meega segatult iga tunni tagant üks supilusikatäis.

Värsketest taimedest valmistatud mahl aitab verejooksu vähendada.

Nõgesetinktuur kaotab mesilase piste puhul valu ja paistetuse, kui seda iga viie minuti tagant peale hõõrutakse. Aitab kaasa ka põletushaavade paranemisel.

Nõgesevannid aitavad lihasvalude, jõuetuse ja kangestuste puhul

Ravimiks korjatakse nõgese noori lehti ja juurikaid. Lehti korjatakse mais-juunis, juurikaid augustis-septembris.


Allikad - vaata ka kõrvenõges, parnupostimees.ee