Vedelikupuudust võivad tekitada väga erinevad haigused ja tervisehädad nagu näiteks kollapalavik, alatoituvus, põletushaavad, šokiseisund jne. Siiski on tavalisemateks vedelikupuuduse põhjustajateks oksendamine, kõhulahtisus, aga ka palavikuseisund ja intensiivistunud higistamine.

Vedelikupuudus ähvardab igat inimest, kes igapäevaselt ei joo piisavas koguses vedelikku. Täiskasvanud inimese kehamassist ligi kaks kolmandikku moodustab vesi. Täiskasvanud inimese kehas on ligi 40-50 liitrit vett. Kuna meestel on lihaskoe mass suurem, siis sisaldab meeste organism rohkem vett. Kuumuse või füüsilise pingutuse tagajärjel kaotab inimene vedelikku, naatriumi sisaldus kehas suureneb ja väljendub janutundena. Janutunne annab märku, et keha vajab vett, mitte limonaadi ega alkoholi.

Päevane tarbitava vedeliku kogus keskmise kehakaaluga inimese puhul on mitte vähem kui 2,5 liitrit. Igapäevast vajaliku vedeliku koguse hulka mõjutavad kehakaal, toitumine, füüsiline koormus ja temperatuur.

Vedelikupuuduse tunnusteks on:

Vedelikupuuduse peamisteks tunnusteks on suu kuivus, väsimus, iiveldus, pearinglus, halb enesetunne, nõrkus. Uriin on tume. Pulsisagedus on tõusnud.Võivad tekkida peavalud, suure vedelikukao järel ka südamehäired ja trombid.

Imikute ja väikelaste jaoks on vedelikupuudus organismis äärmiselt ohtlik seetõttu, et nende kehakaal on väike ja vee osakaal organismis kõrge. Eluohtliku vedelikukaotuse võib väikelapsel põhjustada ka lühiajaline palavik koos oksendamise ja kõhulahtisusega. Kuna vedelikupuuduse korral võib lapse tervislik seisund muutuda tundidega kriitiliseks, peab iga ema teadma vedelikupuuduse sümptomaatikat.