Miks ei tohi rasedana nutta.
On palju raamatuid rasedusest, sünnitusest ja vastsündinutest. Neid kirjutavad kvalifikatseeritud arstid: psühholoogid või lastearstid. Usaldada neid ju võib, kuid ei tohi unustada emale ja lootele omaseid tunnuseid.
Kuid kahjuks mitte ainult rõõmsaid emotsioone, tunneb see pisike ema üsas, vaid ka kurbust ja stressi. Kui emal on stress, siis pole tal tuju, miski rõhub teda, toimub sellise hormooni nagu kortisool.
Last solvata võib ka kõhus. Isegi siis, kui ema on pisut tujust ära mõjutab see otseselt ka last. Mõjutab sama moodi kui ema kas loeb raamatut, laulab või siis laseb kuulata lapse südamelööke. Laps tunneb mitte ainult hoolitsust ja armastust vaid ka pettumust ja negatiivsust.
Lapse verre satuvad need samad hormoonid ju ema kaudu seega annab ema tahtmatult oma halva tuju veel sündimata lapsele. Aga loode võib samuti kurvastada ja nutta see on teaduslikult tõestatud.
Seepärast kui ema nutab nutab laps koos temaga. Laps reageerib hääletoonile, liikumisele ja isegi hingamisele. Tuleks olla äärmiselt ettevaatlik sellega, mida räägid ja kuulad, mida vaatad ja isegi millest mõtled raseduse ajal. Väiksemgi kõrvalekalle ilmneb tulevikus lapse iseloomus ja käitumises. Tasub muretseda muinasjuturaamat ja välistada kõik filmid mis tekitavad halba meeleolu, hirmu või pisaraid. Et kasvatada rõõmsameelne ja õnnelik laps, tuleks kontrollida oma emotsioone. Mitte varjata vaid kontrollida neid!
Seepärast kallid emad, lõbutsege ja naeratage, kaitske ennast stressi ja ebameeldivuste eest. Leidke võimalus end rõõmustada, et parandada meeleolu, hoidke ennast ja oma pisikest negatiivsuse eest. Ja teie lapsest saab rahulik, rõõmsameelne laps, kes rõõmustab teid iga päev.
0 comments
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.