Professor I. P. Neumõvakin- meditsiiniteaduste doktor, professor, akadeemik räägib oma raamatus ning loengutes ja inimestega kohtumisel „ Sooda. Müüdid ja reaalsus“ söögisoodast ja selle raviomadustest. Neumõvakini näol on tegemist erilise mehega, sõjaväearstiga, kes vastutas 30 aastat kosmonautide tervise eest, kuid keda nüüd peetakse Venemaa juhtivaks rahvameditsiini korüfeeks.

Ta uuris paljude teadlaste ja uurijate kogemusi, kohandas neid organismi tervendamiseks oma metoodikaga ja jagas oma metoodikat mitme miljonilise auditooriumiga, tuginedes sooda kasutamise reaalsele praktikale.
Soovitav on võtta soodat hommikul ja õhtul tühja kõhuga 20 – 30 min. enne söömist või 2 tundi peale sööki. Soovitab isegi võtta lisaks veel üks kord päeval. Kui joote peale varem, võib tekkida iiveldus või isegi oksendus. Kui joote soodavett iga päev, siis veresoonte seinad puhastuvad (rasvast) vähemalt 70% ulatuses, hoides mh ära südame-veresoonkonna haigused.

Esialgne doos võiks koosneda 0,5 tl. lusikatäiest soodast, mis on lahjendatud kuumas vees või piimas ( 1spl.). vett ja piima keeta pole vaja, sest siis saab sellest hoopis teise koostisega aine. Soodat võib ka lihtsalt sisse võtta ilma vedela ainega segamata. Peale kolme päevast tarvitamist tuleb teha 3 päevane vaheaeg.
Kui organism võtab sellise ravimeetodi normaalselt vastu siis suurendatakse doosi 1tl. võrra ja siis tarvitatakse jällegi 3 päeva ja siis peetakse jälle 3 päeva vahet. Järk järgult võib doosi suurendada 1 – 3 teelusikani, kuid unustada ei tohi vahe pidamist.

Palju inimesed kannatavad organismis suurenenud happesuse ( atsidoos) all, mis on tingitud toidus, õhus, vees olevatest mürkidest, sealhulgas ka pestitsiididest ja sõidukite heitgaasidest. Psüühilised häired, kuhu kuuluvad hirm, rahutus, ärritus, depressioon, viha, kadedus, vihkamine provotseerivad samuti atsidoosi ning organismi enese mürgistust. Ning ravimite pikaajaline tarvitamine soodustab samuti seedesüsteemi happelisuse tekkimist.

Kuidas käitub sooda inimese organismis?

Hapete neutraliseerimisega aitab see säilitada normaalset happelis – aluselist tasakaalu ja suurendab organismi leelist reservi. Sooda tarvitamisega võib puhastada veresooni, vähendada happelisust maksas, neerudes ja seedetraktis. Peale selle, sisaldab see ka kergelt lõdvestavat omadust, kui doosi pisut suurendada. Askariaasi ja teiste parasiitide raviks kasutatava piperasiini tarvitamist tehakse sooda klistiiri. Peale sissevõtmist loputatakse suud ja kurku sooda lahusega, võetakse luu ja lihaskonna ning naha taastumiseks vanni kuhu on 100 l kuuma vee (39 – 42C) kohta lisatud 200 – 250gr soodat ja 100gr. meresoola.

Rakkudes hakkab nii energeetiliste kui ka bikeemiliste protsesside taastumine, mis tõstab hemodünaamikat, hapnik imendub kudedesse. Selle tulemusena paraneb enesetunne, tõuseb vaimne ja füüsiline töövõime. Tänu liigse happe neutraliseerimisele muutub uriin leeliseks. See lihtsustab neerude tööd, hoides ära kivide tekkimise, säästab ka psüühika energiat. Soolestik hakkab paremini tööle kui võtate soodat kuuma piimaga, kuna siis moodustuvad naatriumsooladest aminohapped, mistõttu toimub nende imendumine verre kiiremini ja kergemini.

Soodat tarvitatakse selleks, et ravida selliseid haigusi nagu vähk, alkoholism, narkomaania, toksikomaania. Selle abil võõrutatakse ka suitsetamisest. See on vajalik ka organismist raskemetallide väljaviimiseks nagu: elavhõbe, plii, baarium, kaadium, tallium, vismuti mürgistuste korral, samuti radioaktiivsete ainete väljaviimise profülaktikaks. Peale selle, lahustab sooda kõik liigestele, selgroole kahjulikud ained, aitab võidelda radikuliidiga, ostekondroosi, polüartriidi ja podagraga, reuma, sapikivide ning neerukividega.

See aitab ka kontsentreerida ja hoida tasakaalu laste ja täiskasvanute tähelepanu ning psüühikal, puhastab organismi mürkidest, mis tekivad psüühiliste häirete korral organismi töötlemise tagajärjel.

Professor Neumõvakini nõuanded ja soovitused on oma lihtsuselt imelised, mis aitavad teid mitte ainult oma tervise, enesetunde ja emotsionaalse tausta parandamises, vaid ka vabastavad kroonilistest haigustest.

Professor räägib sellest, et haigustel pole oma saatust, kuid on meie biokeemilise ettevõtte ebaõige tegevus, mida nimetatakse inimorganismisks.