Selle päeva nimi on seotud püha Anna, ehk neitsi Maarja emaga ja mida peetakse lambapühaks.
Püha Anna oli lammaste kaitsja ja seetõttu pöördutakse ka karjakaitse- ja ohvripalvetes ning loitsudes Anne poole, et ta kaitseks karja ja lambaid ohtude eest.

See oli setudele oluliseks tähtpäevaks. Seal tapeti annepäeval lammas ja viidi ohvriandeid näiteks Meeksi lähedale Annekivile. Lamba pea ja jalad lasti preestril õnnistada, osa andeist jäetigi talle, osa jagati vaestele.
Traditsiooniliselt sadas sellel päeval vihma e "Ann kusõs"
Anna (hbr Hannā “arm”) on maailmas üks levinuimaid naisenimesid.
Annepäeva kombeid

Annepäeval panid nimepäevalised kirikusse küünla
 Metsast toodi vihtasid – siis pidid lambad hästi sigima.

Rituaalsed toidud

Lamba- või vasikaliha. Seda jagati ka vaestele, et lambad oleksid terved ja kaitstud.