See on uhiuus auto ja maksab väga palju raha. Miks sa nii tegid!?”

Poiss vastas kartlikult: “Palun härra....palun vabandust. Ma ei teadnud, mida muud teha.....ma 

viskasin kiviga, kuna keegi teine ei peatunud...”

Pisarad mööda nägu alla voolamas, näitas poiss käega teisele poole teed.

“Seal on mu vend,” ütles ta, “ta sõitis üle äärekivi ja kukkus ratastoolist maha. Ma ei jaksa

teda tooli tagasi tõsta.”

Nuuksudes küsis poiss ehmunud mehelt abi: “Kas te saaksite aidata mu venda ratastooli tagasi tõsta? 

Tal on valus, kuid ta on minu jaoks liiga raske.”

Mees, olles kuuldust šokeeritud, aitas kiiresti puudega poisi ratastooli tagasi.

“Suur tänu teile, härra,” ütles tänulik poiss võõrale.

Liiga erutatud sõnadeks, vaatas mees, kuidas väike poiss oma ratastooli aheldatud venda kodu poole 

lükkas. Jaguarini kõndis ta väga mõtlikult ja aeglaselt. Auto kahjustused oli silmaga näha, kuid mees 

ei parandanud ust kunagi ära. Ta jättis selle endale kui meeldetuletuseks:" ära liigu elust nii kiiresti 

läbi, et keegi peaks sinu tähelepanu saamiseks sind kiviga viskama!