10 teaduslikult tõestatud põhjust, miks nutiseadmed peaks alla 12 aasta vanustele lastele keelatud olema.

Ehkki nutiseadmete kasutamine ei eelda just väga suurt nutikust ning sõna otseses mõttes on tegu justkui lapsemänguga, millega saavad hakkama juba paariaastasedki, on teadlased leidnud omajagu põhjuseid, miks neid lastele soovitav kätte pole anda: rasvumisest dementsuse ning lapse aeglasema arenguni välja.

Ameerika Lastearstide Akadeemia ja Kanada Lastearstide Selts väidavad, et lastel vanuses 0-2 eluaastat ei tohiks tehnikale mingit ligipääsu olla. 3-5 aasta vanuste tehnikakasutus võiks piirduda maksimaalselt ühe tunniga päevas ja 6-18 aasta vanuste laste oma maksimaalselt kahe tunniga päevas.Kuna lapsed ja noored kasutavad tehnikat soovitatust 4-5 korda rohkem, on sellel tõsised ning tihti isegi elu-ähvardavad tagajärjed.

Elektroonikaseadmete, nagu nutitelefonid, tahvelarvutid ja elektroonikamängud, kasutamine on juba väikeste laste seas tohutult tõusnud. Erinevatele uuringutele tuginedes toome välja kümme põhjust, miks peaks keelama elektroonikaseadmete kasutamise alla 12-aasta vanustele lastele.
 
Aju kiire kasv – Esimese kahe eluaasta jooksul kasvab lapse aju kolm korda suuremaks ning jätkab oma kiiret arengut kuni 21 aastaseks saamiseni. Kui aju arengut stimuleerib loomuliku keskkonna asemel tehnoloogia poolt põhjustatud ülesärritus, võib tulemuseks olla tähelepanupuudus, kognitiivsed häired, kahjustatud õppimisvõime, suurenenud impulsiivsus ning väiksem võime endaga toime tulla (näiteks jonnihood)
Aeglasem areng – Tehnoloogia kasutamine vähendab liikumist, mis võib viia aeglasema arenguni. Üks kolmest lapsest tuleb kooli, olles arengust maas, keeleliselt vähem arenenud või saavutab akadeemiliselt kehvemaid tulemusi. Et liikumine tõstab õppimisvõimet, võib tehnoloogia kasutamine alla 12-aastaste laste seas kahjustada laste arengut ja õppimisvõimet
Rasvumine – Teleka- ja videomängude mängimine seostub suurema rasvumisega. Laste seas, kelle toas on elektroonikaseade, esineb 30% võrra rohkem rasvumist. Rasvumine võib viia ka ka tõsiste terviseriketeni, nagu varajased südameatakid, vähenenud eeldatav eluiga, diabeet vms.
Unepuudus – 60% vanematest ei jälgi oma laste tehnikakasutust ning 75% lastest on lubatud hoida tehnikat oma magamistoas. Unepuudus on 9-12-aastaste laste seas viinud isegi hinnete languseni.
Vaimsed haigused – Liigset tehnoloogiakasutust seostatakse ka laste depressiooni, ärevuse, kiindumushäirete, tähelepanupuuduse, autismi, bipolaarse häire, psühhoosi ja laste probleemse käitumise tekkimisega.
Agressioon – vägivaldne meedia võib põhjustada lastes agressiivsust. Meedia vahendusel puutub üha enam lapsi kokku füüsilise ja seksuaalse vägivallaga, kuna seda näidatakse erinevate sarjades ja telesaadetes toob välja, et Ameerikas on ,,meediavägivald” laste agressiooni põhjustajana kategoriseeritud kui avalik terviserisk.
Digitaalne dementsus – Meediakasutus võib viia tähelepanupuudulikkuseni, nagu ka vähenenud keskendumisvõime ja mäluni. Lapsed, kes ei suuda tähelepanu osutada, ei suuda ka õppida.
Sõltuvused – Mida enam vanemad tehnoloogia külge klammerduvad, seda enam eemalduvad nad oma lastest. Vanemate tähelepanu puuduse all kannatavad lapsed võivad ka ise nii tugevalt tehnoloogia külge klammerduda, et see võib viia sõltuvuseni, ning üks üheteistkümnest lapsest on vanuses 8-18 eluaastat tehnikasõltlane.
Kiirguse väljavool – 2011. aastal klassifitseeris Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) telefonid (ning teised wifipõhised seadmed) 2B riskiga – võimalik kantserogeen – kategooriasse.
Jätkusuutmatus – viisid, mille järgi lapsed on kasvatatud ja haritud tehnoloogia abil, ei ole enam jätkusuutlikud. Lapsed on meie tulevik, kuid lastele, kes kasutavad tehnoloogiat liiga palju, ei ole tulevikku. Vajalik on hoopis meeskonnapõhine lähenemine. Laste tehnoloogiakasutust tuleks kiiremas korras vähendada.
Originaalartikkel- siit

Allikas