Talvine nigulapäev on 6. detsembril, kirikukalendris on see päev püha Nikolause mälestuspäev.
Püha Nikolaus (ka püha Nikolai; 3.–4. sajand) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.

Saarlased on ütelnud, et nigulapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära.

Eestis on talvist nigulapäeva tähistanud Ida- ja Kagu-Eesti ääreosa õigeusklikud, pidades seda talve alguseks.

Ilmselt on see päev kunagi olnud laiemalt tuntud, millele osutab, et kunagi on tuntud nigulapäeva järelpäeva ehk nigulamaarjapäeva. 

Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.

Püha Nikolaus 

Legendide järgi oli ta rahumeelne, heasüdamlik ja abivalmis inimene ning tulihingeline kristluse levitaja. Oma nimegi on ta saanud sellest, et võitis piiskopina rahva enda poolele (kreeka keeles nikao – võitma, laos – rahvas).
Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile jõuluajal kingitusi.