Vana hea vaarikavarre tee
Kas mäletate veel neid maakodu talveaegu, kui pliidi all praksus mõnus tuli ja pliidi peal kees teepada vaarikavartega. Kui perega õhtul suusatamast tulles sai ehtsa suitsusingi võileiva kõrvale rüübatud punast lõhnavat vaarikavarreteed.
Kuidas teed teha:
Lõika värskelt korjatud vaarika varred nii 10 kuni 15 mm pikkusteks juppideks.
Noorest oksast ei saa head teed, aga parem tuleb metsvaarikatest.
Metsvaarika puitunud vartest, lõikad juppideks, paned kannu ja keedad tasasel tulel veidi aega, nii
vähemalt 10 minutit, näete kui värv muutub.
Kultuurvaarikast nii maitsvat ja tumepunast ei saa.
Vaarikavarre tee on hea vaid siis, kui teda teha värsketest, äsjalõigatud vartest.
Küll tasub teada, et hea tee saab neist vartest, mil eluvaim sees.
Hea teada!
Metsas kasvava vaarika varred elavad kaks aastat, esimesel aastal ta marju ei kasvata ja need varred jäävad talvituma, lehed kukuvad sügisel maha. Järgmisel aastal kasvavad sellele võrsed, millel ka õiepungad ja mis suve keskpaigaks maitsvaid punaseid vilju kannavad. Sügisel see vars sureb, aga jääb kuivanuna siiski püsti. Selline vars aitab veel tükk aega teistel vaarikavartel püsti püsida ja kõrgemale kerkida, kuid murdub väga kergesti. Neid varsi teevarteks korjata ei maksa. Sest neil pole enam sellist aroomi, ega ka ravitoimet.
0 comments
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.