“Kui inimkond teaks, kui hea ravimtaim on nõges, siis külvaks ja kasvataks ta ainult nõgeseid.” (Maria Treben, Austriast pärit taimetundja ning rahvaravitseja)

Teda on kasutatud ravimiks pea iga häda puhul juba sajandeid. Tema ladinakeelne nimi Urtica tähendab põletamist.
Raputa lehti koduõuele või tuppa, et eemaldada negatiivsust. Nõges kaitseb kodu nagu valvekoer, ta olevat taimeriigi rotveiler.
Kõrvenõgese loomtootem on madu, kes on üks maagi võimsamaid liitlasi. Nõgest visatakse tulle, et kaitsta maja välgu eest. Ta on kodu kaitsja.
Põhja-Euroopas on peetud nõgest nõiataimeks, ravimiks, toidu- ja kiutaimeks. Tunti kui surmaputke ja koerapöörirohu vastumürki. Aitas samuti mao- ja skorpionihammustuste puhul. Egiptuses ja Rooma lõbumajades ennetati rasestumist tuppa viidud linase kanga tükiga, mida oli niisutatud mees ja nõgesemahlas. Nõges esindab metsikut loodust ja vabasid naisi.

Erinevad kasutusviisid 

 *Vartega vihtlemine aitab reumaatiliste haiguste puhul.
*Peanahale hõõrutud kange nõgesetee parandab juuste kasvu, sama tee sobib ka näo- ja nahahoolduseks.
*Nõgesest saab valmistada kirge lisavaid vanne.
*Nõgese lehtedest valmistatud tee aitab närvilisuse ja ka näiteks kevadväsimuse vastu!
*Kärbes väldib nõgest, seega riputa suvisel ajal nõgeskimbud kööki.
*Nõges taskus kaitseb kummituste ja kurjade vaimude eest.
*Nii põrandapesuvees kui ka suitsusegus peletab kodust eemale halba ja negatiivset energiat.
*Nõgeseteed juuakse ka siis, kui tehakse läbi muutuste õppetunde. Nõges aitab raskused muuta vaimseks arenguks.
*Kanna nõgest ja raudrohtu endaga kaasas ja hirmud kaovad.
* Pärast 21. juunit korjatud ja keedetud nõgesed on kõige mõjuvamad kõhukinnisuse korral.

Nõgest kasutatakse üldise toonuse tõstmiseks, haiguste ennetamiseks, korduvate grippide ja viljatuse raviks. Väljutab kusihapet ja alandab turset, leevendab kuseteede ja eesnäärmevaevusi, heinanohu, köha, nohu, ravib kopsupõletikku, alandab palavikku, vererõhku ja veresuhkru taset, leevendab vereringehäireid, peavalu, peapööritust, seede- ja soolestikuhäireid, kõhukinnisust, menstruatsioonivalusid, liigset menstruaalverd, reumaatilisi vaevusi, podagrat ja ishiast.

Nõges sisaldab C-vitamiini (askorbiinhape) ligi poole rohkem kui vitamiinipommina tuntud must sõstar ning 2,5 korda rohkem kui sidrun. Karoteeni leidub nõgeses poole rohkem kui progandis.
Lisaks sisaldab harilik kõrvenõges ehk Urtica dioica B1-, B2-, B3- ja K-vitamiini, rohkesti mineraalaineid, nt kaaliumi, kaltsiumi ja rauda, räni-, sipelghapet, foolhapet, flavonoide, glütsiid urtitsiini, histamiini, atsetüülkoliini, proteiini, tärklist, rasvu jne.

Põhimõtteliselt võib kasutada kõrvenõgese kõiki osi - lehti varsi, juuri, seemneid, peamiselt kasutatakse tänapäeval siiski lehti. Säilitamiseks tuleks nõgeselehti koguda õitsemise ajal (ehk siis maist juulini). Kindalsti tuleks koguda kuival päeval, et lehed ei läheks hallitama. Nõgeselehti ei soovitata koguda kompostihunnikute lähedalt,või liigses lämmastikurohkes mullas, sest seal kogub nõges endasse palju nitraate.

Mõnele inimesele võib nõges mitte sobida ja tekitada allergiat. Ka ära tarvita teda järjest üle kahe nädala.
Nõgesetee puhastab verd mürkainetest, korrastab ainevahetust ja on üldtugevdava toimega. Makroelementidest annab nõges rauda, mis aitab omakorda vere hemoglobiinitaset tõsta. Nõgeseteed juuakse ka erinevate sisemiste verejooksude puhul. Nõgesetee toob samuti tagasi kadunud söögiisu.