Ilmselt on iga inimene, kel oma aed, kokku puutunud võililledega. Kes soovib kaunist rohelist murulappi, see ilmselt kogeb võilillede muru seest välja kookimist kui tülikat tegevust, sest iga natukese aja tagant on kollased õied jällegi muru sees ilutsemas.
Taim, mis eestlastele nõnda kodune ja igapäevane, on tegelikult rahvameditsiinis kõrgelt hinnatud ravimtaim. Harilik võilill (Taraxacum officinale) on tervenisti häid aineid täis – söögiks kõlbavad taime kõik osad alates õiest kuni juurteni. Võilillest saab abi maksahaiguste
ja kollatõve vastu, söögiisu puudumise ning kõhukinnisuse vastu, samuti  ka reuma ning soolatüügaste raviks. See loetelu ei ole kaugeltki lõplik – need on vaid mõned valdkonnad, milles kollase õiega ja pika sirge varrega lill raviks kõlbab.
Kui võilille õisi ja lehti soovitatakse just kevadel korjata, kui taim pakatab energiast, siis juuri saab varuda talviseks ajaks igal ajal.
Samuti on soovitatav jälgida, et õis oleks korjamise ajal värske, mitte ei hakkaks vaikselt sära kaotama. Niimoodi kindlustate endale maksimaalse kasuteguri.


Maksahaiguste korral tuleks korjata võilille varsi ning neid toorelt süüa. Esialgu ühe või kahe kaupa.
Südamehaiguste korral soovitab rahvameditsiin keeta kuivatatud võililleõitest teed ning seda juua vee asemel.
Kes hädas soolatüügastega, see määrigu võilille varrest tuleva piimaga.
Kõhukinnisuse korral keeta võilille juurtest teed ning juua hommikul enne sööki ja õhtul enne sööki pool klaasi korraga.
Kel häda maohaavadega, see söögu võilille juuri. Võib riivida leiva peale või niisama toorelt närida. Soovitatakse umbes
kolm juurikat päevas.
Võilillest saab ka mett teha, mis on rohuks köha, bronhiidi, palaviku ja gripi puhul. Võetakse teelusikatäis korraga kolm korda päevas. Võilille mee valmistamine: korjata 200 võililleõit, keeta liitri veega. Keeta pool tundi ning seejärel jahutada ja kurnata. Pärast kurnamist
vedelik uuesti keema panna ning lisada pool kilogrammi suhkrut ning teelusikatäis sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega keeta 20 minutit. Värvus muutub kollaseks nagu päris meel. Panna kuumalt purkidesse ja kaaned peale. Sidrunihappe asemel võib pigistad ka sidrunist mahla.
Samuti puhastab võilill ka verd ning aitab väljutada liigvett organismist. Võilille mahl ja tee sobivad hästi verepuhastamiseks,
isuäraatuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahla võtta 2-3 supilusikatäit ning teed võib juua 1-2 klaasi päevas.  Võilille mahl sobib üldse mitmete nahahaiguste raviks.
  Samtui saab võililledega tedretähtede vastu: määrida võilille piimaga nägu enne magamaminekut ja enne pesemist. Samuti
soovitatakse tedretähtede vastu ka toorest mädarõigast ning võib ka teha mädarõika ja võilille segu.
Reuma  raviks tuleks korjata värskeid võilille õisi ja valada petroleumiga üle. Lasta seista vähemalt 24 tundi ja seejärel määrida haigeid kohti kord päevas õhtuti.
Võilill on kevadine turgutaja taim. Selleks sobivad hästi võilille lehed ja varred. Võilille lehtedest saab maitsva salati, kui pestud lehed hakkida ning segades koore või taimsete õlidega. Salat on hea ka kroonilise maksapõletiku vastu. Näiteks teha kevadel
turgutus: süüa 10 päeva järjest  üks võilille vars. Seejärel vahet pidada, võib ka pausi järel korrata. Pärast paraneb enesetunne ning tuleb jõudu ning tervist kogu aastaks.
Niiet, enne kui võililli muru seest välja kookima minna, tasuks ehk mõelda, kuidas seda hoopis toidulauale serveerida.

Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime – on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B. Võilillesalat on ka hea “verepuhastusvahend”.

Kui juba jutt inimese tervisele läks, siis kõige rohkem on ravimina kasutatud võilille juuri. Need aitavad mitmete siseelundite haiguste vastu, kuid on head ka lihtsalt kõhukinnisuse kõrvaldamiseks ja söögiisu tõstmiseks. Ravimitööstuses on võilillejuuri kasutatud ravimipillide valmistamisel. Võilillejuured on mõrud ning praetult on neid tarvitatud kohvi asemel või kohviga segatult. Kasulikud on ka noored õisikuvarred. Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi.

Võilillesalat sibulapealsete ja peterselliga
Vaja läheb: 2 osa võilillelehti,1 osa sibulapealseid või murulauku, 1/2 osa petersellilehti. Pisut taimeõli või hapukoort/maitsestamata jogurtit. Valmistamine: võilillelehed panna pooleks tunniks soolaga maitsestatud külma vette, et mõru maitse kaoks. Salatitaimed hakkida peeneks, lisada taimeõli või maitsestamata jogurt (hapukoort), segada. Lisada maitse järgi soola.
Kui salatile keedumuna, on tulemuseks täiesti toitev toit. Ja kui siis veel keeta juurde koorega kartulit, siis on ju lausa lõunaroog valmis.

Lahe võileivakate
Vaja läheb: Peotäis võilillelehti ja hapuoblikaid, soovi korral murulauku. Keedetud muna, paar spl hapukoort, maitsestamiseks soola, suhkrut.
Valmistamine: Hakkida võilillelehed ja hapuoblikad, segada juurde murulauk ja hakitud muna, lisada maitsestatud hapukoor. Segu sobib suurepäraselt leivakattena kasutada hommikueineks.

Marineeritud võilillenupud
Vaja läheb: Rohelisi võilillenuppe, suhkrut, äädikat.
Valmistamine: Hoida võilillenuppe 30 min külmas vees, et vähendada nende mõrusust. Keeta mahedamaitseline marinaad – 1 l vee kohta 100 g suhkrut, 50 g soola, 1,5–2 spl äädikat. Nõrutatud võilillenupud lisada kuuma marinaadi, mitte keeta. Säilitada keeratava kaanega väikestes purkides. Marineeritud võilillenupud sobivad lihatoitude kõrvale.

Võilillekohv
Vaja läheb: Röstitud ja jahvatatud võilillejuuri
Valmistamine: Võilillejuured tuleb puhastada, tükeldada ja kuivatada, seejärel röstida kuumas ahjus ning jahvatada kohviveskis. Edasi keeta juba kohvi nii, nagu oleme harjunud. Juua piima või koore ja suhkruga.
PS! Kui pakute külalistele  seda kohvi ja jätate mainimata, et tegu on võilillekohviga, siis ma usun, et keegi ei märkagi vahet.

Väike nipp | võilille kollaseid kroonlehti võib lisada nii leivasupile kui ka rabarberisupile.

Raudsed reeglid ravimtaimede kogumisel:
*teile kõige paremini mõjuvad taimed kasvavad vaid mõne kilomeetri raadiuses teie ümber.korjates ära platsi päris puhtaks tee, vaid jäta midagi ka seemneks.
*taimi tuleb koguda puhtast loodusest, sest vastasel juhul viime me oma organismi hulgaliselt kahjulikke ühendeid (näiteks raskemetalle) ja kasu asemel teeme vaid kahju veelgi suuremaks.
*taime kogumise ajal soovitavad taimetargad asetuda nii, et taim jääks teie ja päikese vahele — nii pidavat korjatavasse taime jääma rohkem positiivselt mõjuvat energiat.
See viimane punkt võililledele küll ei laiene!

Millal ja kuidas droogi koguda ning säilitada?

Juuri korjatakse alates augustist, kui taime maapealsed osad hakkavad närbuma. Sügiseks on võilill jõudnud juurtesse talletada oma talvevarud ja mõjuainete kogused on kordades suuremad kui kasvuaegsetes juurtes.
Sügisese peenramaa kaevamise aeg on just sobilik, sest nagunii tuleb peenral umbrohujuured välja sortida. Ja ongi kohe kahepoolne kasu: kultuurtaimedele jääb avaram kasvuruum ja ise saame väärtuslikku droogi. Juured eraldatakse maapealsetest osadest, k.a. juurekaelast ja narmasjuurtest ning pestakse hoolega jooksva vee all puhtaks. Et droog kvaliteetsem saaks, siis juured tükeldatakse. Esialgu närvutatakse neid mõne päeva jooksul õhu käes (juured ei kartvat päikest). Kui piimmahla eritumine lõpeb, kuivatatakse neid kas ahjus, praeahjus vm. 60-70 C.
Võilille juuri säilitatakse samuti suletud nõudes ning nende omadused püsivad kuni 5 aastat.

Võilille maapealseid osi, peamiselt lehti, kogutakse säilitamiseks taime õitsemise aja algul, s.t. valdavalt maikuu keskpaiku. Lehed asetatakse kuivatamiseks õhukese kihina paberile või riidele. Parimaks kuivatuskohaks on hea tuuletõmbusega, kuid päikese eest varjatud ruum — pööning, katusealune, või kuivatis 40-50° C juures.
Droogi hoitakse suletud puit- või klaasnõus ja ta säilitab oma head omadused 1-2 aaasta jooksul.

Milleks võilill hea on?

Mesinike hulgas väga hea meetaimena tuntud võilill on kuulus ka oma heade raviomaduste poolest. Võilille hinnatakse ravimina juba iidsetest aegadest alates. Rahvameditsiinis kutsutakse teda küll elu eliksiiriks, küll verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks. Ametlikult loeti võilille ravimtaimede hulka 1961. aastal.
Ravitoimet täheldatakse taime kõigil osadel. Kuid droogi valmistatakse peamiselt siiski juurtest, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jm. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel söögiisu tõstmiseks, kõhukinnisuse vastu ja neerude ja maksa tegevust ergutavalt: soodustab sapieritust, lahustab sapikive, on hea kõhunäärmele ja kaksteistsõrmikule. On hea podagra- ja reumavaevuste vähendaja.
Värske piimmahl on ravimiks maksa-, neeru-, põrna- ja nahahaiguste korral ja muuhulgas leevendab/kaotab allergikutel esineva naha sügelemise, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid. Taim puhastab verd, vähendab kolesterooli, kehvveresust, vähendab verd vedeldades infarkti- ja insuldiohtu. Reguleerib organismis veresuhkru taset. Katsete põhjal leiti, et võilillemahlal on aktiivne tuberkuloosikepikeste vastan, viiruseid kahjustav, haigusi põhjustavaid seenerakke kahjustav ja sooleparasiite kahjustav toime. Võilillel on täheldatud ka kasvajate arengut pidurdavat toimet.

Juure-ürditõmmis
6 g kuiva peenestatud droogi
1 kl vett
Keeta 10 minutit ja lasta pool tundi tõmmata. Seejärel kurnata.

Kasutada: maksa-, mao- ja soolevähi korral 1 spl. 3 korda päevas enne sööki. Tõstab söögiisu, leevendab kõhukinnisust, soodustab sapieritust. Mõjub hästi maksa- neeru- ja nahahaiguste puhul. Puhastab verd.

Võilill aitab suhkruhaigeid
Diabeetikutele soovitatakse iga päev aeglaselt läbi mäluda: NB! seedimine algab juba suus, vähemalt 10 noort võilille õievart päevas.

Veresuhkrut aitab langetada ka võililletee
1 tl peenestatud juurt
1 kl kuuma vett
Lastakse 5-7 minutit tõmmata ja juuakse veerand klaasi enne sööki. Lastele võib teed maitsestada (võilille)meega.

Sapierituse suurendamiseks
Võetakse 1 tl. ekstrakti enne sööki

Maksa- ja neeruhaigused
10 tilka tinktuuri korraga 2-3 korda päevas.

NB! Ettevaatust! Mõned haiged ei talu suuremates kogustes võilille.
Enne iseseisvalt ravima hakkamist konsulteerige oma arstiga!


Kasutatud allikaid -
herba.folklore 
naistekas.