Norskamine on üsna tavaline unehäire, mida esineb 40 protsendil meestest ja 25 protsendil naistest.
Norskamine tähendab une ajal purisevate, kriipivate ning korisevate häälitsuste tegemist. Norskama hakkamise tõenäosus kasvab koos vanusega ning 55-84 aastaste seas norskab juba iga kolmas inimene.
Norskamine on sageli esinev füsioloogiline tervisehäire. Kuni 45% inimestest kas pidevalt või aeg-ajalt magades norskavad. Seega igaüks meist on kokku puutunud selle tervisehäirega,  kui meie ise ei norska, siis keegi meie kaaskondlastest kindlasti norskab. Kõige sagedamini norskavad mehed ja ülekaalulised isikud.
Norskamine ei ole eriti tõsine füsioloogiline tervisehäire. Kõige sagedamini see tervisehäire põhjustab ebamugavust rohkem kaaskondlastele kui norskajale endale. Kuid ka norskaja enda une kvaliteet kannatab norskamise tõttu. Pidevalt norskamise all kannatavad isikud vajavad meditsiinilist abi.

Mis põhjustab norskamist?

Norskamise põhjuseks on hingamise ajal läbi nina või suu suunduva õhu voolu füüsiline takistus, mille tagajärjel tekkiv vibratsioon tekitab ebameeldivaid helisid. On mitmeid asjaolusid, mis võivad põhjustada norskamist.
Nina hingamisteede hälbed.  Norskamist võivad põhjustada allergia ja külmetused. Õhu voolu võivad takistada samuti ka nina vaheseina deformatsioon ja polüübid.
Nõrk kõri- ja keelelihaste toonus.  Magamise ajal kõri- ja keelelihased võivad liigselt lõtvuda ja takistada õhu voolu hingamisteedes. Selline norskamise põhjus esineb sagedasti raskelt magavatel isikutel,  peale alkoholi või rahustavate arstirohtude tarvitamist. Vananedes pehmed neelu koed üha rohkem lõtvuvad, takistades õhu voolu, sel põhjusel vanemad inimesed norskavad sagedamini.   
Kõri kudede paksenemine. Liigset kehakaalu omavad isikud norskavad sagedamini,  sest nende neelukoed on paksenenud ja takistavad õhul vabalt voolata. Lastel on norskamise põhjuseks enamasti lümfikoe suurenemine - suurenenud adenoidid või mandlid.
Pikk pehme suulagi ja/või keel võivad takistada vaba hingamist, mille tagajärjel tekib neelukudede vibreerimine – norskamine.

Norskamisega seotud tervisehäired

Pidevalt norskavad isikud riskivad kokku puutuda palju tõsisemate terviseprobleemidega kui seda on norskamine. Üks põhilistest haigustest on uneapnoe,  mis omakorda võib põhjustada muid tervisehädasid.
Pikema aja möödudes tekivad magamise ajal pikad hingamispausid (pikemad kui 10 sekundit) . See võib põhjustada kas osalist või täielikku hingamisteede sulgumist,  obstruktiivset uneapnoed.
Võite sageli ärgata magamise ajal. Halva une ja halva öise puhkuse tõttu väheneb tööjõudlus,  halveneb meeleolu, mis võib tugevasti mõjutada Teie elu kvaliteeti.
Pikaajalise uneapnoe tõttu suureneb vererõhk,  mis omakorda võib põhjustada südame laienemist, samuti kasvab infarkti ja insuldi tõenäosus.

Kuidas norskamisest vabaneda?

Muutke magamisasendit.  Selili magades keel ja neelu pehmed koed sulguvad, mille tõttu õhu tsirkuleerimine on takistatud, see omakorda põhjustab pehmete kudede vibreerimist (norskamist). Norskamine võib kaduda, kui pöörate end kas külje või kõhu peale. Norskamist aitab vältida ka padja õige valik või tennisepall, mis tuleks õmmelda pidžaama krae külge, et selili magamine oleks võimalikult ebamugav.  Tennisepall sunnib Teil magada kas külili või kõhu peal.
Vabanege liigsest kehakaalust. Liigsest kehakaalust vabanemine võib aidata vältida norskamisest, kuid mitte alati. Kõhnad inimesed norskavad samuti. Kui panite tähele, et norskamine tekkis liigsete kilogrammide tõttu, siis kaalu vähendamine võib olla kasulik.
Vältige alkoholi.  Alkoholi tarbimine  on üks kõige sagedamini esinev norskamise põhjus. Alkohol lõdvestab neelukudesid, mis rõhuvad hingamisteid ja põhjustavad norskamist. Soovitatakse alkoholi mitte tarbida 4-5 tundi enne magamaheitmist.
Magage regulaarselt. Norskamist võib põhjustada  ebaregulaarne ja mitteküllaldane uni. Väsitava norskamise eest vabanemiseks soovitatakse regulaarselt magada ja une kestvus peaks olema mitte vähem kui 7-8 tundi.
Lõdvestage nina hingamisteid.  Kui norskamise põhjuseks on nina hingamisteede ahenemine, siis lõdvestage neid. Enne magamaheitmist võtke kuuma dušši või loputage ninasõõrmeid mereveega. Selleks võib kasutada ka spetsiaalset vahendit – ninasõõrmete pihustusvahendit Snoreeze.
Tuulutage voodiriideid ja patja. Teie magamistoas, padjal ja voodiriietes võib olla mitmeid allergeene või lesti, mis võivad põhjustada norskamist. Tuulutage magamistuba, kloppige patja. Ärge lubage oma hoolealustel loomadel magada koos Teiega ühes voodis.

Norskamise puhul võib abi olla veel sellest, kui end magades pisut kergitada - nii väheneb hingamisteedele avaldatav surve ja hingamine muutub kergemaks. Selleks võib klotsid voodijalgade alla panna ning tervet voodipeatsit tõsta või lisapatjade abil iseenda ülakeha toestada. Oluline on just terve ülakeha ning mitte ainult pea kergitamine, sest viimane võib hingamisele hoopis takistavalt mõjuda.

Tugev norskamine võib osutada mõnele tõsisemale unehäirele nagu uneapnoe. Üldjuhul tasub arsti poole pöörduda järgnevate märkide ilmnemisel:

*kui keset ööd tekib lämbumistunne ja leiate end õhku ahmimast
*kui norskamine hakkab teisi inimesi häirima
*kui magades ei õnnestu end ikka välja puhata
*kui päevasel ajal kimbutab pidevalt kurnatus
*kui üles ärgates esineb peavalu
*kui on täheldada kaalutõusu
*kui esineb keskendumis-, tähelepanu- ja mäluhäireid
*kui teiste sõnul tekivad teil magamise ajal hingamispausid
Uneapnoe mõjutab tugevalt igapäevaseid tegevusi ning tõstab ka veresoonkonna haiguste tekkeriski. Seetõttu ei tohi uneapnoet niisama ravimata jätta.
Norskamisevastased vahendid

Abi saab nii elustiilimuutustest, operatsioonist, hambakaitsmetest kui CPAP ehk püsiva positiivrõhu seadme kasutamisest, mis põhimõtteliselt suunab magajale pidevalt õhku suhu ning hoiab hingamisteed sel moel avatud.

Allikad -juhendaja , medikos.