Kuusevaiku on põhjamaade elanikud kasutanud sajandeid. Kuusevaik pole Eestimaal olnud kunagi nii oluline nagu männivaik, kuid ka temale leidsid nutikad talupojad mitmeid rakendusalasid. Kuusevaiku kasutati puunõude tihendamiseks: kui anum hakkas vedelikku läbi laskma, siis tilgutati pragude täiteks ja tihenduseks sulatatud kuusevaiku.
Kuusevaigus olevatest orgaanilistest ühenditest moodustavad lõviosa (50-70%) vaikained, tunduvalt vähem on tärpentini, alkohole ja eeterlikke õlisid; mineraalühenditest sisaldab loo peategelane kõige rohkem vett ning mitmesuguseid sooli.

Kõige rohkem on tarvitatud kuusevaiku ravimina. Naha lõhenemise, umbsete või mädaste haavandite raviks ei teatud eelmistel sajanditel paremat rohtu kui kuusevaik.
Värsket pehmet kuusevaiku sai pealemäärimiseks kasutada ka ehedalt, ilma millegagi segamata. Vaiku on peetud heaks haavarohuks, see on andnud häid tulemusi nii ärahõõrutud kohtade kui ka mädanevate haavade ravil, abi on saadud ka märja ekseemi ja troofiliste haavandite korral.

Kuusevaik on üks parimaid nii lahtiste haavade parandajaid ja samuti on see hea ravim jalaroosist lahti saamiseks. Kuusevaik seob hästi haava ääred kokku ja isegi arme ei jää, või kui, siis väga vähesel määral.

Lahtise haava ja roosi ravim -
Aja kuusevaik soojaks st. vedelaks ja määrida otse haavale või roosikahjustatud koha peale, parim kinni sidumis materjalid on rohelised pehmed kuuseoksad, teelehed aga võid ka tavalise sidemega kinni siduda. Hoia seda peal 3 päeva ja kui leiad et haav pole veel piisavalt terve, korda protseduuri. Kuid üldjuhul pole selleks vajadust.
(PS! kuusevaik sulab temperatuurivahemikus 90-100 °C.)

Vaigusalvist ja muustki

Eesti Rahvaluule Arhiivis (ja kahtlemata mujalgi) on talletatud meie esivanematelt pärinevat teavet, sh retsepte kuusevaigust plaastrina kasutatavate salvide valmistamiseks.

Näiteks on Kanepist kirja pandud, et seal võeti
4 osa puhast vaiku,
1 osa searasva või võid,
1 osa vaha (veel parem: tarupigi),
mõni tilk (teises redaktsioonis 1 spl) rukkiorase mahla,
pisut soola

 keedeti segu 5–10 min.

Räpina retsept:

võeti 1 osa vaiku,
 1 osa mett,
1 osa rukkijahu
 ½ osa värsket rukkiorast.

Kodaveres valmistati plaastrit
 võrdsetes osades vaigust,
meest ja magedast võist või searasvast.

Kanepist talletatud retsept on tänapäeval sagedamini kasutatav ilma orasemahla ja soola lisamiseta, kusjuures vaigule ja magedale võile lisatakse kolmanda komponendina taruvaiku. Parandab tõhusalt haavu, paistetusi ja põletusi. Kasutatakse ka närvivalu ja reumast puretud liigeste raviks.

Raskesti paranevatest haavadest ja haavandeist ning isegi viimastest tekkinud vähkkasvajatest olevat jagu saadud salviga, kuhu on segatud võrdsetes kogustes kuusevaiku, mett, võid ja peenestatud kuumutatud ja kurnatud mugulsibulaid.

Mädanevate haiguskollete ning paistetuste raviks on valmistatud ka salvi, kus on enam-vähem võrdsetes kogustes kuusevaiku, searasva ja kasetõrva.

Leidub ka neid, kes peavad lambarasva searasvast paremaks. Salvi valmistamiseks, mis olevat eriti hea troofiliste haavandite, mädanema läinud operatsioonihaavade ja umbmädaniku raviks, keedetakse pisut pehmet kuusevaiku ja kurnatakse läbi marli. Siis lisatakse 2 osale vaigule 1 osa lambarasva, aetakse segu uuesti keema, segatakse ja salv ongi valmis. Selle salviga on eemaldatud ka konnasilmi: määrida seda ohtralt konnasilmale, katta paberiga ja mähkida mitmeks päevaks kinni. On parandatud ka hemorroide: määrida neid väljast ja torgata pärakusse salviga kaetud toorest kartulist lõigatud küünal. Häid tulemusi on saadud ka vistrike, ekseemi ja isegi luutuberkuloosi puhul.

On valmistatud ka salve, kus või või loomarasva asemel on tarvitatud taimeõli või mõnda muud rasvainet. Võib kasutada näiteks päevalilleõli, et salv jääks konsistentsilt vedelamaks ja seega haavale paremini määritavaks, pealegi on päevalilleõlil endalgi häid raviomadusi. Üks retsept sisaldab veel saialilleõisi ning seda on tarvitatud ka raskesti paranevate paistetuste ja tursete korral. Võtta 2 osa taimeõli, 1 osa kuusevaiku ja suvaliselt saialilleõisi (saialille kasutatakse haavade ravil ka omaette salvina). Keeta 15 min, jätta ööpäevaks seisma, kuumutada uuesti ja kurnata väikestesse pudelitesse.

Kuusevaigust valmistatakse ka tinktuuri.
Selle valmistamiseks võtta:
 1 osa vaiku, valada 5–10 osa viina peale ja lasta kuni 10 päeva jahedas tõmmata, vahepeal sageli loksutada, filtreerida soovitatakse läbi linase riide.
 Tarvitada seespidiselt närvivalude, kõhuvalu ja reuma raviks.

Veel üks võimalus. Sulatada võrdsetes kogustes kuusevaiku ja kollast vaha, jahutada, panna väike tükk segu kuumadele sütele või tulisele pliidile ja hingata kroonilise köha või bronhiidi korral sealt tõusvat suitsu sisse.

Tuleks veel lisada, et vaigupreparaate soovitatakse hoida võimalikult jahedas kohas.