Jõhvikas on tõeline terviseallikas.
Jõhvikas ehk kuremari on tõeline terviseallikas. Jõhvikas on seni peamiselt tuntud kui looduslik abivahend põiepõletiku leevendamiseks, teadlaste hinnangul tugevdab jõhvikamahla joomine ka südant ja veresoonkonda.
Teadlased on veendunud, et jõhvikamahla igapäevane joomine võib suurendada hea kolesterooli hulka veres ning vähendada halva kolesterooli hulka.
Ainult 3 jõhvikat päevas ja elate 100-aastaseks!
Jõhvika kasulikkus seisneb selle koostises. Hapukas mari sisaldab suurtes kogustes tervisele kasulikke antioksüdante polüfenoole, millel on väidetavalt vähi-, põletiku- ja diabeedivastased omadused.
Jõhvikas varustab meid mineraalainete, orgaaniliste hapete ja muu kasulikuga.
Jõhvikas sisaldab PP, B, C vitamiine, kaaliumit, magneesiumi, rauda, kaltsiumi, fosforit, hõbedat, mangaani ja joodi, samuti orgaanilisi happeid(sidrun- ja hiniinhape), pektiini ja eeterlikku õli.
Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid. Nad on happerikkad, mida tõestab ka tulihapu maitse. Hapete hulka kuuluvad sidrun-, bensoe-, õun-, askorbiinhape (C-vitamiin) jt, mis annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis. Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.
Kuremarjad ja nendest väljapressitud mahl ergutavad seedenäärmete tööd ning suurendavad söögiisu. Organismile on aga kõige kasulikumad toored marjad.
Jõhvikamorss kustutab janu, kosutab palavikuhaigeid. Suhkrustatud kuremarju või purustatud jõhvikaid mee ja küüslauguga on hea võtta kõrge vererõhu korral. Tänu nende marjade söömisele muutub ka tavaline ravimteraapia efektiivsemaks. Et jõhvikatel on organismist vett väljutav ja mikroobe hävitav toime, on nendest abi neeru-, põie- ja kuseteedehaigetel.Teadlased on veendunud, et jõhvikamahla igapäevane joomine võib suurendada hea kolesterooli hulka veres ning vähendada halva kolesterooli hulka.
Ainult 3 jõhvikat päevas ja elate 100-aastaseks!
Jõhvika kasulikkus seisneb selle koostises. Hapukas mari sisaldab suurtes kogustes tervisele kasulikke antioksüdante polüfenoole, millel on väidetavalt vähi-, põletiku- ja diabeedivastased omadused.
Jõhvikas varustab meid mineraalainete, orgaaniliste hapete ja muu kasulikuga.
Jõhvikas sisaldab PP, B, C vitamiine, kaaliumit, magneesiumi, rauda, kaltsiumi, fosforit, hõbedat, mangaani ja joodi, samuti orgaanilisi happeid(sidrun- ja hiniinhape), pektiini ja eeterlikku õli.
Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid. Nad on happerikkad, mida tõestab ka tulihapu maitse. Hapete hulka kuuluvad sidrun-, bensoe-, õun-, askorbiinhape (C-vitamiin) jt, mis annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis. Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.
Kuremarjad ja nendest väljapressitud mahl ergutavad seedenäärmete tööd ning suurendavad söögiisu. Organismile on aga kõige kasulikumad toored marjad.
Jõhvikamahl meega ravib angiini ja bronhiiti. Pidev marjade söömine aitab ära hoida nakkushaigusi. Kiudainesisalduse tõttu on nad head veresoonte lupjumise profülaktikas. Kuremarjad on soovitatavad kopsutuberkuloosi ravis, kuid võivad leevendada ka liigesehaigusi.
NB! Jõhvikad on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ning maksahaiguste korral. Ettevaatlikud peavad olema mao ülihappesusega inimesed. Nad võivad mahla juua lahjendatult ja marju kasutada üksnes toitudes.
Tänu C-vitamiini sisaldusele, kasutatakse jõhvikat külmetuse ja nõrga immuniteedi korral. Jõhvikas on ka suurepärane palavikku alandav vahend. Ta viib organismist välja kõik mürkained. Jõhvikas takistab maksahaiguste arenemist. Lisaks sellele, ennetab see kasulik mari kaariese teket.
Jõhvikas alandab vere kolesteroolitaset, selle pärast soovitataksegi seda inimestele, kellel on probleeme südame ja veresoontega.
Tänu B vitamiini sisaldusele, mõjub jõhvikas hästi ka närvisüsteemile, samuti küünte ja juuste tervisele.
Jõhvikat kasutatakse ka kuseeritust soodustava ainena, mis aga võrreldes teistega ei vii organismist kaaliumi välja. Kaalium vastutab meie veresoonte tugevuse eest.
Vistrike vastu
Vistrike ja mädapaisete korral soovitatakse teha jõhvikamaske ja –kompresse, sest jõhvikas on tugeva antibakteriaalse toimega.
Suurepärase maitsega
Jõhvikat kasutatakse jookide, mahlade, keediste ja tarretiste valmistamiseks, lisandina kapsa hapendamisel ning toiduvärvina.
Kes meist ei armastaks jõhvikamahla? Osutus, et see maitsev jook mõjub hästi ajule, aidates meil töötada. Olete väsinud? Jooge jõhvikamahla!
Jõhvikas soodustab toitainete omastamist, kasutatakse ka gastriidi ravimisel.
Arvatakse, et jõhvika tarbimine ennetab vähirakkude arenemist.
Muide, talveks on soovitav jõhvikad sügavkülma panna, sest nii säilivad maitse- ja raviomadused kõige paremini.
Nautige jõhvika suurepärast maitset ja olge terved!
0 comments
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.