Advendiaega on alati seotud jõuluootuse ja imedega. Kokku on advendipühade päevi neli - igal pühapäeval enne 1. jõulupüha.Samuti võib jõululaupäev langeda kokku 4. advendiga.
Ning muidugi tähendab see aeg lastele seda, et päkapikud hakkavad käima ning poetavad sussi sisse kingitusi. Täiskasvanud kaunistavad kodu ja teevad plaane jõulude korraldamiseks.
Me oleme omaks võtnud advendiaegse küünalde süütamise kauni kombe. Kuid kui paljud aga teavad, mispärast neid advendiküünlaid süüdatakse ning mis aeg see advendiaeg õigupoolest on?

Ladinakeelsele sõnale adventus on eestikeelseks vasteks sõnad: saabumine/tulemine. Advendiaeg on seega kellegi saabumise aeg. Kes siis tulema peab ja keda maailm nõnda küünlaid süüdates ootab? Kas on see jõuluvana Lapimaalt!

Küllap ka teda, kuid tegelikult pole küünalde süütamine seotud ei päkapikkude, ega jõuluvanaga.

Küünalde süütamine ja advendiaeg valmistavad meid ette jõuluööks, mil kristlik maailm tähistab Jumala Poja sündimist jõululapsena Petlemma linnas umbes 2000 aasta eest. Päkapikke ja jõuluvana tema sündimise ajal Petlemmas keegi ei kohanud, küll aga kolme kuningat, kes tõid vastsündinule kingituseks kulda, viirukit ja mürri.

Advendiküünlaid süütame ootuses, et valguse suurenedes taganeb pimedus, külmus ja kurjus nii looduses, kui ka meie südametes ja inimsuhetes. Esimese advendiküünlasüütamisest tekib nõrk valgus. Teisel advendil süütame esimese küünla kõrvale teise, ning valgus ja soojus suureneb. Mida lähemale jõuludele, seda enam on valgust, rahu ja rõõmu. Jõuluööl särab kõikjal üle maa sadu ja tuhandeid küünlaid ning see on tunnistuseks, et Kristus – Maailma Valgus on sündinud.