©koduhaldjas.blogspot.com.ee. Toetab Blogger.

Volbripäev ja volbriöö.

by - kolmapäev, aprill 30, 2014



Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates saanud tänapäeval hoo sisse.
Volbripäev on 1. mai, eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi.

Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa).
Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana. 19. sajandil tundsid eestirootslased volbripäeva nõidade liikumisajana. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni,Läänemaale ja edasi juba üle Eesti.
Seevastu valiti keskaegsetes Eesti linnades, nii nagu ka mujal Euroopas, 1. mail maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks.

Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbi öö. Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana.
 Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud.
Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud.
Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg.
Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni.
Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad Loksperil.
Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu “kunste” valdav rahvas.
Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena.
Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal.
Paneme siis luudadele hääled sisse ja vuhhh, lendama!
Mõnusat Volbripäeva!


You May Also Like

0 comments

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Translate