No Copy

©koduhaldjas.blogspot.com.ee. Toetab Blogger.

Musta pässiku kohv - vähivastane tervisekohv otse loodusest

by - Esmaspäev, veebruar 12, 2018


Pässik on võimas immuunsüsteemi parandaja ja vastupanuvõime tõstja!
Musta pässiku kohv - selle kohvi toorainet saame loodusest aastaringselt. Tarvitseb vaid üles otsida suuremad kased ja üsna sageli leiame neil peaaegu süsimustad kuni mustjaspruunid krobelise pinnaga kasvajaid meenutavad puuseened, mida rahvakeeles kutsutakse mustaks pässikuks (Inonotus obliquus).Seene murdmisel laguneb väline kiht kergesti tükkideks. Kohviks kõlbabki just must, krobeline ja veidi lõhestunud seenemass.
Musta pässiku tõmmis on eriti populaarne Siberi põliselanike juures. Tõmmis tugevdab organismi immuunsüsteemi, peletab väsimust ja on rahvameditsiinis eriti populaarne vähi arengut pärssiva toime poolest.
Kohvi valmistamiseks lõigake pässik kohvioa suurusteks tükkideks, röstige kergelt läbi, tampige puruks ja tarvitage nagu kohvipulbrit.
Teelusikatäis klaasi vee kohta, mõne minuti lase keeda ja siis lasta tõmmata enne joomist umbes 15min.
Ühest purust saab mitu korda kohvi teha, maik ei muutu, ravim on ikka sees, ainult lahjemaks jääb.
PS! Seda ei tohi koos antibiootikumidega juua! Nii et tuleb teha teadlik valik, mida tarvitada.

Must pässik – võimas vähivastane raviseen

Eestis tuntuim raviseen on tšaaga (shaga) ehk must pässik (Inonotus obliquus), mida rahvas teab kõnekeeles kasekäsnana. Tegelikult on kasekäsn (Piptoporus betulinus) üks teine, torikuliste hulka kuuluv, beežide viljakehadega puuseen, mis esineb peamiselt kasepuudel.
Pässiku ajaloolised juured on Siberis ja Venemaal, kus temaga on ravitud mitmeid (ka väga raskeid)  -on olemas uurimused, et venemaa nendes osades, kus pässikut traditsiooniliselt kasutati, esines maovähki erakordselt harva. (..ühe maakonnaarsti uurimus Nikolai II ajast) haigusi vähemalt 17. sajandist saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega – leiud on koguni 5600 aastat vanad. Räägitakse, kuidas 12. sajandil tsaar Vladimir Monomahh ravis end kasekäsnaga terveks huulevähist. Kasekäsna on aastatuhandeid kasutatud ka Aasias.

Venemaal ja venelaste eeskujul ka Ameerika Ühendriikides kutsutakse sellist mügarikku tšaagaks. Pässik moodustab elavates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna. Pässik sisaldab heledamat sisemist osa ja välist musta krobelist osa. Mõlemaid kasutatakse: peenestatakse 5–6 cm paksusteks tükkideks ja kuivatatakse. Sisemises ja välimises osas on erinevad toimeained. Seesmises osas on rohkem polüsahhariide ja välisosas värvainet, triterpeene ja antioksüdante. Parima mõju saab, kui kasutada ikka mõlemaid osasid koos.

Pässikut peab oskama hästi kuivatada. Kuivatada võiks päikese käes, kuid võib ka sees saunas, ahjus jne. Pässiku jahvatamine on ka probleem, sest vaja on korralikku jahvatit. Pässikut võib keeta ka tükkidena, aga siis jääb toorainet järele ja läheb kaotsi.
Pässik on neutraalse lõhna ja maitsega, võiks öelda, et peaaegu ilma lõhnata. Ta on võimas adaptogeen ja toonikum, mida on kasutatud tuhandeid aastaid suurteski kogustes ja pikki aegu ilma kõrvalnähtudeta. Viimase 40 aasta jooksul on tehtud üle 1600 teadusliku uuringu (sh dr Kirsi Kahloneni Helsingi ülikoolis tehtud uuring 1984. aastal, mis osutas kasekäsna viirus-, seene- ja vähivastastele omadustele).

Kuidas toimib


Must pässik sisaldab erakordselt suuri koguseid superoksüdismutaasi (SOD), mis on organismile üks võimsamaid antioksüdante, B-grupi vitamiine ja proteiine. Ta tõstab tapjarakkude aktiivsust 300%, tugevdab immuunsüsteemi, võitleb haigustekitajate vastu ja on äärmiselt tugev antioksüdant. On tõestatud, et tšaagal on bakterite ja viiruste tegevust pärssiv ning põletikuvastane toime. Pässik sisaldab rohkelt beetaglükaane – polüsahhariide, mis stimuleerivad immuunsüsteemi tööd ja aitavad kehal n-ö adapteeruda.
Seega on pässik võimas immuunsüsteemi parandaja ja vastupanuvõime tõstja, sisaldades ka suures koguses erinevaid mineraale, adaptogeenseid aineid, beetaglukaane, betuliinhapet.
Must koor sisaldab palju erinevaid antioksüdantide komplekse. Uuringute järgi on must pässik kõikidest muudest raviseentest antioksüdantide poolest kõige rikkaim.

Jaapanis on pässik saavutanud suure soosingu kosmeetikatootena (naha pigmendivigade parandamisel). Mõnede allikate väitel toetab ta ka närvisüsteemi uuenemist. David Winston, kes on meie aja üks kuulsamaid ravimtaimegurusid, peab musta pässikut üheks võimsamaks vähivastaste omadustega raviseeneks.
Venemaal teatakse ja kasutatakse pässikut laiaulatuslikult. Seal on isegi ametlikult soovitatud pässikut mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite ning vaevuste raviks, samuti polüüpide raviks. Kuna Venemaal on pääsikut uuritud põhjalikult, siis on seda soovitatud ka muude tõvede raviks (psoriaas, nahahaigused, liigesehaigused) ja organismi tugevdamiseks.

Millal korjata

Musta pässiku tarvitamine on täiesti turvaline, seda võib lisada erinevate teede, kohvi ja muude jookide hulka. Tee maitse on pehme ja neutraalne. Pässikust tehtud ekstraktid on kibedama maitsega. Mida vanem on puu peal kasvanud pässik (isegi paarkümmed aastat), seda parem ehk tema raviomadusi on lisandunud. Noore ning väikese pässiku võiks puule kasvama jätta.
Pässikut korjatakse elavatelt puudelt mistahes aastaajal, kuid parem on korjata kevadel ja sügisel. Tema head raviomadused tulevad välja, kui pässik on peenestatud ja pikemalt keedetud madalal kuumusel või temast on tehtud tõmmis.
Ka lastele on turvaline teha lahja tee ning lisada hulka mett. Ka loomade söötadesse lisatakse pääsikut, tõstmaks nende kaalu ja immuniteeti. Nagu kõikide teiste ürtide ja muu toiduga, tasub pässikut korjata sügavalt metsast eemal tolmustest teedest ja tööstusest.


 Allikad
loodustohter.ee
maaleht. omad allikad

You May Also Like

0 comments

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Translate