Taliharjapäev on eesti rahvakalendri tähtpäev ja seda tähistatakse 14. jaanuaril.

Taliharja on nimetatud meeste pühaks, kui see päev paistab päike, toob see meestele tervist ja selget meelt. Pilvisus aga vastupidi, haigusi ja joomast pead.
Arvati, et see päev murrab talve selgroo, et sellest päevast liigub aeg kevade poole ja siit alustab kalendripühade rida -paavli-, tõnise- ja küünlapäev. 
Kui tänane päev paistab natukenegi päikest, siis tuleb päikseline ja viljakas suvi. Kui terve päev on pilves, on suvigi jahe ja pilvine.
Taliharjapäeva tähistamine toob tervist ja õnne meestele, seakasvatajatele ja ka tervele perele.
Taliharjapäeval ehk südatalvepäeval alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks.
Taliharja öösel murtakse talve selgroog pooleks. Maa põhjaosas keerab karu külge ja hakkab teist käppa imema.
Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavutanud oma lae ja murdub – algab soojenemine ja läheneb kevad.

Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

Toit. Taliharjal keedeti seapeaga herne- ja oasuppi. Maa kagunurgas on taliharja toiduks teräruug – uhmris valmistatud tangudest ja seapeast keedetud supp.