Tõnisepäev ehk jõuluemapäev
17 . jaanuaril on Tõnisepäev mida teatakse ka jõuluemapäevana see on eesti rahvakalendri tähtpäev.
Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab.
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema.
Tõnisepäeval täheldatakse ka kevade algete ilmumist: päev läheb kukesammu võrra pikemaks.
Tegevused mida ei tohid teha:
Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata, sest siis arvati, et sead ei sigi hästi ja kardeti ketramisest huntide karja tulemist. Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada.
Tegevused mida tohid teha:
Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema.
Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema.
Söök:
Tõnisepäeva söögiks oli siga, eriti seapea või seakõrvad: siis pidid sead sigima. Ka on hea teha tangudest või kruubist suppi.
Ilmaennustus:
Tõnisepäeva ilma järgi, nagu südatalve ilmastiku järgi üldse, arvatakse kujunevat suve ilm ja viljakasv. Paistab tõnisepäeval päike, ennustab see häid suveilmu ja head viljakasvu.
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund päikest tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.
Tõnisepäeva ilma järgi, nagu südatalve ilmastiku järgi üldse, arvatakse kujunevat suve ilm ja viljakasv. Paistab tõnisepäeval päike, ennustab see häid suveilmu ja head viljakasvu.
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund päikest tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.
0 comments
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.