See võib olla üks meie lemmikpäevi sest 9. veebruar on pitsapäev!

 PITSA AJALUGU

Ehkki iidsed egiptlased, roomlased ja kreeklased tarbisid lisanditega vormileibu, on pitsa tänapäevaseks sünnikohaks Edela-Itaalia Campania piirkond, kus asub Napoli. Umbes 600 eKr kreeka asulana asutatud Napoli oli 1700. aastatel ja 1800. aastate alguses õitsev veeäärne linn. Tehniliselt iseseisev kuningriik oli kurikuulus töötavate vaeste ehk lazzaroni hulga poolest. Need napollased vajasid odavat toitu, mida sai kiiresti tarbida. Pitsa — lisanditega vormileivad, mida võib süüa igaks toidukorraks — täitis selle vajaduse. Need varased pitsad sisaldasid maitsvaid lisandeid, nagu tomatid, juust, õli, anšoovised ja küüslauk.

1861. aastal ühines Itaalia lõplikult ning kuningas Umberto I ja kuninganna Margherita külastasid 1889. aastal Napolit. Legend räägib, et reisipaar tüdines oma pidevast prantsuse köögist ja küsis 1760. aastal asutatud linna Pizzeria Brandi pitsasortimenti. Sordi, mis kuningannale kõige rohkem meeldis, nimetati pizza mozzarellaks, mille peal oli pehme valge juust, punased tomatid ja roheline basiilik – mis meenutas palju Itaalia lippu. Sellest ajast alates on see konkreetne lisandivalik saanud nimeks Margherita pitsa.

Isegi kui kuninganna armastas rooga, jäi pitsa Itaalias väljaspool Napoli piire kuni 1940. aastateni vähetuntuks. Üle mere jäljendasid Napolist USA-sse sisserändajad oma vormileibasid New Yorgis ja teistes Ameerika linnades. Nad tulid tehasetööle, kuid tegid kogemata kulinaarse avalduse. Suhteliselt kiiresti hakkasid pitsa maitsed ja aroomid huvitama nii mitte-napoli kui ka mitteitaallasi.

Igal aastal küpsetatakse maailmas üle 5 miljardi pitsa ja igas sekundis süüakse hinnanguliselt 350 viilu!