Muusika kuulamisega, süüakse suppi, juuakse Guinnessi õlut, kantakse ristikut nööpaugus või mütsil ja pühitsetakse rohelist värvi. Õnn ootab ees neid, kes kannavad ristikheinalehe kujutisega märke ja rohelist värvi rõivaid - siis pole kaaskodanikel õigust neid näpistada.

Algselt ei tähistatud Iirimaalgi patrikupäeva suurte pidustustega, vaid paraadide ja karnevalide tava sai alguse Ameerikast, sinna rännanud iirlaste eestvedamisel. Esimene selline üritus peeti 1737. aastal Bostonis. Sealt kandus suurejoonelisem tähistamine tagasi Iirimaale, kus tänapäeval toimub Dublinis peaparaad.

Saint Patrick polnud isegi iirlane. Tegelikult sündis ta Rooma vanematele Šotimaal Kilpatrikus kuid suri Iirimaal. Kuigi tema elutöö toimus Iirimaal, ei läinud Patrick sinna hea meelega. Ta rööviti 16-aastaselt ja viidi vangina Iirimaale. Kuus aastat karjatas ta lambaid, kuid põgenes seejärel tagasi koju, kus järgnesid usuõpingud, kuid aastaid hiljem 432. aastal ilmutas ta ülemäärast andestust, kui läks tagasi Iirimaale misjonärina. Ulsteris, asutas ta kloostri ja kiriku, hiljem juba ridamisi pühakodasid

Püha Patricku päeva tähistavad kogu maailmas iirlased ja üha enam ka teistest rahvustest inimesed, eriti Argentinas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerikas. Sel päeval tähistatakse Püha Patricku surma auks, mis toimus enam kui 1500 aastat tagasi 17. märtsil aastal 492. Esimese püha Patricku püha korraldas ja pidas katoliku kirik 1631. aastal, kuid alles uuemas ajaloos on see päev kirikust kaugemale jõudnud ja saanud ülemaailmseks kultuurisündmuseks.