25. märts - Paastumaarjapäev
Paastumaarjapäev e.maarjapäev, on meil kevadiste tähtpäevade seas olulisemaid.
Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimist, mispeale Maarja alustas paastuga. Sellest tuleb ka püha nimetus.Naistepühade pidamine on väga vana algupäraga.
Rahvatraditsioonis aga naised sel päeval pidutsesid, käisid kõrtsis ja joodi maarjapuna ehk punaseks tehtud viina või õlut, millest loodeti head tervist ja punaseid põski kogu eelolevaks suveks.
Tööd ei tohtinud sel päeval hoopiski teha, sest töökeelu rikkumine oleks hoogustanud putukate ja soovimatute loomade siginemist ning tööjätku kadumist.
Külaskäikudel tõid mehed naistele puna või võtsid naised ise puna kaasa.
Naised küpsetavad suuri kooke, kõige paremad on pannkoogid.Peale kookide küpsetamise oli naisperel muudki kasulikku teha. Sel päeval keriti võimalikult suuri lõngakerasid. Siis pidid kapsastel suured ja kõvad pead kasvama nagu lõngakerad.
Niisiis täna olgu laiad koogid nagu kapselehed ja suured lõngakerad nagu kapsapead.
Maarjapäevaks pidid tubased talvised tööd olema lõpetatud. Mõtted olid juba kevades ja erilist tähelepanu pöörati kapsastele. Vaadati üle säilituskapsad, pandi mulda esimesed seemned ja tehti kapsatoite.
Niisiis täna olgu laiad koogid nagu kapselehed ja suured lõngakerad nagu kapsapead.
Maarja nimepäeva tähistamisel seoti hommikul Mari-nimelisel jalad kinni või köideti ta voodi külge, sidumisvahendiks siidrätt vms. kingitus, tõsteti üles, nimepäevaline pidi tooma maarjapuna, mis seepeale joodi ühiselt ära. Mõnelpool oli komme maarjapunale söödi punaseid marju peale.
Marjapunapäeval on mets ja puud pühad ja ei ole lubatud murda oksagi.Maarjapäevaks pidid tubased talvised tööd olema lõpetatud. Mõtted olid juba kevades ja erilist tähelepanu pöörati kapsastele. Vaadati üle säilituskapsad, pandi mulda esimesed seemned ja tehti kapsatoite.
0 comments
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.