Paast on üks organismi puhastamise viise, mida sel eesmärgil kasutatud juba aastatuhandeid.

Erinevalt paljudest tänapäeval käibivatest ja ka kirjasõna vahendusel tutvustatavatest loodusravi viisidest on paasturavi üks neist, millel on ka teaduslik alus.
Vanadel eestlastel algas pärast vastlapäeva lihavõteteni kestnud paast. Tegelikult on paastumisest kui keha füüsilise ja vaimse puhastuse vahendist lugu peetud kõigis muistsetes kultuurides. Arvestades Eestis pika talve jooksul söödava toidu omapära ja päikese puudumisest põhjustatud stressi, on juba vanal ajal peetud tervise seisukohalt otstarbekaks kevadtalvist paastu.
Sõna "paast" seostub küll religioosse kombestikuga, ent mõte on ka maine-uued tuuled ei too elujõudu enne, kui vana saast on välja puhastatud.

Miks paastuda?

Loodusravi üks seisukoht on, et alates neljakümnendast eluaastast oleks igal oma tervise eest hoolt kanda soovival inimesel kasulik vähemalt 24tundi nädalas paastuda. Paljudele inimestele on alanud just sellest ühest päevast nädalas eluviisi ja suhtumise muutus, mis on omamoodi lävepakuks heale tervisele ka küpsemas eas. Jõu annab teadmine, et elu ei lõpe hormoonide taltumisega, et tingimata ei pruugigi lubjakaks muutuda.
Ühepäevaseks organismi puhastamiseks on kättesaadavad ja sobivad juhised kirjas dr. Aili Paju raamatus '"Loodusravi".

Paastumise ajal põletatakse ära ained, mida keha polnud kas täielikult omastanud või mis rakkudesse ladestunult häirisid ainevahetust. Kõigepealt asub keha «hekseldama» ladestunud aineid, seejärel hakkab lõhkuma vanu kulunud rakke. Teisisõnu – paastumise ajal tarvitab organism esmajärjekorras väheväärtuslikku materjali, säästes samal ajal elutähtsaid kudesid.
«Näiteks ägeda nakkushaiguse ja ka kroonilise tõve ajal suureneb organismis toksiliste ainete hulk, mis põhjustab keha iseeneslikku mürgistumist. Paast, mis tähendab ju ajutist toidust hoidumist, aitab organismil neist ainetest vabaneda,» sõnab arst.
Paastumine annab ka seedekulglale puhkust, pärast paastumist on toidu seedimine paranenud ja keha omastab vajalikke toitaineid palju kergemini. «Paastumise ajal suureneb erituselundite (kopsude, naha, neerude, soolestiku) puhastusvõime ja organism väljutab kiiremas korras sinna ladestunud jääkained. Sellega seoses ilmnevad niisugused nähud nagu tume uriin, rohke fekaalieritus, intensiivne higistamine, röga eritumine ning lööbed nahal,» selgitab doktor Paju.

Mõned põhimõtted raamatust:
*Paast ei ole nälgimine.
* Enne kui alustad, pead olema sisimas veendunud selle vajalikkuses, siis on loota ka edu.
*Valmista vaim paastuks ette.
*Paastule eelneval päeval on soovitav higistada ­ teha füüsilist tööd, sporti ja käia saunas. Nii ergutad ainevahetust.
On raske paastuda, kui kõht on kinni. Hea oleks ka sool tühjaks teha. Kel on probleeme kõhukinnisusega, soovitatakse süüa tükike pärmi või mõne taimse segu abil sool tühjendada. Näiteks sobib kuubik apteegis müügil olevat Regulaxi. Tõenäoliselt on sagedasekõhukinnisuse all kannatavatel inimestel välja kujunenud ka mõni oma, äraproovitud meetod.

Mis on oluline

Tähtis on hoida end toidust eemal 24 tundi. Küll võib selle aja jooksul juua mahlu, taimeteesid. Ainult ­ seekord veega pooleks ja ilma suhkruta. Kui janu väga piinab, võib juua tassi vett, millesse võib lisada sidruniviilu. Hapu jook pärsib ka pealetükkivat söögiisu. Õhtuks sobib klaas tomatimahla, keedetud veega pooleks.
Talvel olgu joogid soojad, suvel leiged. Tühi kõht võib teha veidi nõrgemaks ja panna kergemini külmetama.

Plaan olgu küps

Loomulikult pole mõtet päevaks, mil esimest korda püüad end vabatahtlikult toidust eemal hoida, planeerida suuri pidustusi,
seltskondlikke üritusi ega erakordset tähelepanu ja energiat nõudvaid ettevõtmisi.
Sobilik on rutiinne tööpäev, kergemad kodused tööd, jalutuskäigud vms.
Keha enesepuhastusele on väga heaks toeks värske õhk.

Ühepäevane paast
24-tunnise paastu puhul võib hommikul süüa nagu tavaliselt. Kel on harjumus jätta hommikueine söömata ja ajada end jalule mitme tassi kohviga, sellel algab ühepäevane paast tegelikult eelmisest ehk viimasest söögikorrast. Seekord tuleb kohv ära jätta või äärmisel juhul piirduda tassikesega. Viimane söögikord enne paastu ei tohiks olla raskesti seeditav, soovitavalt aedvili ja puder, mitte liha.

Paastust välja

Paastu lõpetamine on protseduuri oluline osa. Esimesel söögikorral oleks soovitav süüa aedvilja ­ porgandit-peeti või juurviljasuppi. Sobib ka kaerahelbe- või neljaviljapuder.

Esimesel edukal paastujärgsel päeval on tulemuse säilitamiseks ja seedimise kaitsmiseks vaja hoiduda lihast, kalast, munadest, koorest. Piimatooteist sobib jogurt. Teisel päeval võib süüa juba piimavalke sisaldavaid toite. Kolmandal päeval juba tavaline toit.

Võtkem kasud kokku ja selgub, et muu hulgas on saanud pisut ka kaalust alla võtta. Vööümbermõõt paistab peeglist senisest kenam. Ka tuju on parem.

Meeldid endale?
Siis proovi järgmine kord jälle. Ehk juba nädala pärast.


Kasutatud materjale -kliinik.ee ,tarbija24