HÄIRESIGNAALID.
Muretsemiseks on põhjust järgmistel puhkudel.
· Kui teil on rinnus tugevad pikaajalised valud, mis peegelduvad kätesse, kõhtu, abaluude vahele või alumisse lõualuusse. Sageli tuntakse seejuures rinnas, kaelas ja ülakõhus kõrvetust või valu.
· Tunnete rinnakorvi piirkonnas pigistust või tugevat survet.
· Olete kahvatu ning teie laubale, ülahuule kohale või kogu näole tekib külm higi.
· Hingamine muutub pindmiseks.
· Kaotate ootamatult teadmise.

ESMAABI. Haige tuleb panna poollamavasse asendisse, vabastada pigistavatest riietest (lips, vöö, rinnahoidja) ja kutsuda kohe välja kiirabi ja minna sellele välja vastu. Kannatanule tuleks panna keele alla nitroglütseriinitablett.

KAHEKSA REEGLIT, mis võivad päästa teie elu ja kaitsta teid infarkti eest.

· Jälgige oma vererõhku. Optimaalseks peetakse 120/80 ning normaalse rõhu piirmäär on 140/90, kusjuures olulisem on alumine näitaja - diastoolne rõhk, mille järsk tõus kujutab endast juba riskifaktorit. Teadlased on kindlaks teinud, et kui diastoolset rõhku õnnestub alandada 20%, väheneb infarktioht 60%.
· Toituge õigesti. Jälgige vere kolesteroolitaset. Normaalseks peetakse 200 mg/dl ja madalamat, kriitiliseks üle 240 mg/dl. Kolesteroolitase sõltub peamiselt sellest, mida te sööte. Suitsutatud tooted, maks, munad, rasvane liha ja kala on peamised kolesterooliallikad. Kui eelistate vähese rasvasisaldusega toitu ja vähendate kolesteroolitaseme näitajat 10%-ni alandate infarktiohtu 20%.
· Loobuge suitsetamisest. Juba kaks aastat pärast suitsetamise mahajätmist pole te suuremas infarktiohus kui mittesuitsetajad.
· Jälgige veresuhkru taset. Kui see tõuseb, hakkavad veres olevad rasvased ained veresoonte siseseintele ladestuma, mistõttu 70% diabeetikuid sureb südame- ja veresoonkonnahaigustesse.
· Hoidke kehakaal normis. Oma normaalkaalu saate välja arvutada, lahutades oma pikkusest 100 ning võtke sellest maha veel 15%. Kui teil õnnestub hoida ideaalkaalu, on teie infarktioht kaks korda väiksem kui inimestel, kel on 20% liigset kaalu.
· Juues päevas 1-2 klaasi veini, vähendate infarktiohtu 25-45%. Seda normi ületada ei maksa, sest liigjoomine tõstab vere kolesteroolitaset ja suurendab kehakaalu.
· Tehke sporti. Pühendage füüsilistele harjutustele vähemalt kaks korda nädalas pool tundi. Sobivad sörkjooks, jalgrattasõit, ujumine, suusatamine, matkamine, pikad jalutuskäigud ja muu aktiivne tegevus, mis alandavad kolesteroolitaset ja vererõhku ning vähendavad infarktiohtu ligemale 45%-
· Püüdke vältida stressisituatsioone, sest stressiga kaasnev vererõhu tõus toob kaasa infarktiohu.

Vaata teisi haigusi - 60-haigust-ja-nende-ravi-maarohtudega