Tuulerõugete tekitajaks on viirus. Nakkusallikaks on tuulerõugeid põdev inimene, kes on teiste jaoks nakkusohtlik alates lööb ilmumisest ja 5 päeva jooksul pärast viimaste värskete villikeste ilmumist.
Viirus kandub edasi piisknakkuse teel. Ta on väga lenduv ja võib levida kaugele (mööda ventilatsioonisüsteemi, koridore ja trepikodasid). Tekitaja edasikandumist esemete ja kolmandate isikute kaudu pole täheldatud tema vähese püsivuse tõttu väliskeskkonnas. Kõige vastuvõtlikumad on 2-6-aastased lapsed. 10.-14. eluaastaks omandavad praktiliselt kõik lapsed immuunsuse. Täiskasvanud haigestuvad harva, nagu ka lapsed esimestel elukuudel. Kuid kui emal puudub immuunsus, siis võib ka vastsündinu haigestuda.
Enamasti algab haigus järsku kehatemperatuuri tõusuga 37,5-38,5 kraadini ja lööbe tekkimisega.
Esimesed villikesed ilmuvad tavaliselt peanahale või näole. Seejärel levib lööve kehale ja jäsemetele. Algul tekib väike plekk, mis mõne tunni jooksul muutub villikeseks. Viimastel päevadel villikesed kuivavad ja muutuvad koorikuteks, mis kukuvad ära endast jälgi jätmata. See protsess kestab 1-3 nädalat.
Lööve ei ilmu tavaliselt mitte igale poole korraga, vaid 2-5 päeva jooksul. Igale uuele lööbele võib kaasneda kehatemperatuuri tõus.
Haiguse kriisi ajal täheldatakse üldist haiglast olekut, söögiisu langust, unehäireid; lapsed muutuvad kapriisseteks, neid häirib sügelemine. Tihti ilmuvad villikesed limaskestadele.
Tüsistused esinevad tuulerõugete puhul harva. Tüsistuseks on näiteks kopsukahjustus pneumoonia kujul. Harvadel juhtudel tekib närvisüsteemiga seotud tüsistusi: entsefaliidid, meningoentsefaliidid.
Ravimisel on otsustav osa hügieeniabinõudel. Tuleb jälgida haige käte, voodipesu, riiete puhtust.
Löövet määritakse briljantrohelise lahusega, vältides seejuures villikeste vigastamist. Vajalik on hoolitseda suuõõne, suguorganite, silmade ja nina limaskesta eest.
Tavaliselt isoleeritakse tuulerõugehaige 9 päevaks alates lööbe ilmumise momendist.

  Vaata ka teisi haigusi - 60-haigust-ja-nende-ravi-maarohtudega