Suudluse ajalugu ja eelised.
Kui silmad on hinge peegel, siis huuled on koridor meelde. Me reageerime mõtetele naeratusega, väljendame armastust sõnadega ja kavatsusi suudlusega. Suudlusega võib öelda palju, mida sõnadega oleks raske väljendada. Suudlemine on kunst ning väga individuaalne ja personaalne armastuse ja kiindumuse väljendusviis. Suudluse läbi satuvad inimesed tavaliselt esimest korda lähedasse kontakti, seega ootusärevus ja pinge on normaalsed. Suudlus on midagi, mida ei saa anda võtmata ja võtta andmata. Anonüümne allikas kirjutab, et me ei peaks ootama, kuni me tunneme teist inimest paremini, enne kui teda suudleme, vaid tuleks kõigepealt suudelda ja saad teda paremini tundma. Suudluse võlu peitub selles, et see on ühine kõigis keeltes ja religioonides. Esimene erootiline suudlus vahetati Indias 1500 e.m.a. Varasemast ajast tõendid (saviplaadid, koopamaalingud, kirjaallikad), mis näitaks suudluse ajalugu, puuduvad. Samal ajal levisid ka ninade teineteise vastu hõõrumine ja muud mittekeelelised armastajate õrnusavaldused. Rooma riigis hakkas levima suudlus nagu meie seda tunneme. Roomlased suudlesid tervituseks, suudlesid ülikute riideid ja sõrmuseid ja jumalate kujusid, et näidata oma austust ja alandlikkust. Varsti roomlased avastasid, et suudlusel on palju tähendusi ja andsid nimetusi erinevatele suudlustele, näiteks osculum on sõprusesuudlus, basium kirglik suudlus, savium sügav ehk prantsuse suudlus. Mingi aeg oli suudlus religiooni poolt keelatud kui patt, kuid suudlus jäi õnneks peale. On teaduslikult tõestatud, et suudlemine annab meie ajule signaale oxytocini tootmiseks. See on hormoon, mis annab meile üle-kogu-keha mõnutunde suudlemise ajal. Teada on samuti, et bioloogia nõuab peale ühte suudlust ka teist. Nimelt suudluse ajal meie suu sisemus ja huulte servad toodavad kemikaali, mis nõuab veel. Princetoni Ülikooli tehtud uuringu tulemusena saadi teada, et inimaju on varustatud neuronitega, mis aitavad meil leida partneri huuli pimedas. Mõni ime, et paljud armastavad pimedas suudelda. Saksa füüsikud ja psühholoogid on jõudnud järeldusele, et need inimesed, kes hommikuti suudlevad oma abikaasat on vähem haiged, neil on vähem autoõnnetusi, teenivad 20-30% rohkem raha ja elavad umbes 5 aastat kauem. Põhjus peitub selles, et need, kes alustavad päeva suudlusega, alustavad positiivse ellusuhtumisega. Seega kui tahad elada õnnelikuna, tervena, edukana ja kauem, peaksid suudlema oma kallimat iga hommik enne tööle minekut.

Suudlemine puuvõõriku all


Tänapäeval võib puuvõõriku all suudelda igaüks, ilma et see midagi erilist tähendaks, aga kuni aastani 1400 tähendas see suurt pühendumust — selline suudlus tähendas sageli paari kihlumist.
Roomlastelt pärineb mitmeid suudlemisega seotud traditsioone, mis on kestnud praeguseni. Vanas Roomas kihlusid paarid teiste ees kirglikult suudeldes. See on tõenäoliselt üks põhjuseid, miks praegu suudeldakse abielutseremoonia lõpus.
Kuigi tänapäeval arvatakse, et väljend “pitseeritud suudlusega” käis vaid armastuskirjade kohta, siis tegelikult kinnitati nii ka ameti- ja ärikirju. Samuti kasutasid roomlased suudlust poliitilistes kampaaniates. Näiteks Inglismaal lahvatas 18. sajandil valimisskandaal, kui üks kandidaat suudles hääle saamise nimel valijaid.
Suudlemine mängis suurt rolli varakristlikus kirikus. Kristlased andsid üksteisele tervituseks põsesuudluse ehk püha suudluse. Nii anti edasi vaimutunnetust. Enamik uurijatest usuvad, et selle suudluse eesmärgiks oli luua sidemeid kirikuliikmete vahel ja seeläbi tugevdada kogukonda.
Kuni aastani 1528 oli püha suudlus katoliku kiriku pärusmaa. 13. sajandil muudeti reegleid ja suudelda võis vaid teenistuse läbiviijat. Aastal 1500 keelasid protestandid suudlemise täiesti. Püha suudlus ei mängi kaasaegsetel kristlikel jumalateenistustel suurt rolli, kuigi kristlased suudlevad pühasid sümboleid, näiteks paavsti sõrmust.